Loe ja kasuta! Kasulikud diginipid TTÜst

Tallinna Tehnikaülikool
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Artikkel kuulub Tallinna Tehnikaülikooli artiklisarja, kus tutvustatakse TalTechDigital algatust, IT-haridust TTÜs ja infotehnoloogia laia haaret meie igapäevaelus.

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Igaühel on oma väikesed lemmikrakendused ja diginipid, mis teevad elu lihtsamaks, huvitavamaks või targemaks. Mõned on juba nii tavalised, et kõik teavad: takso tellime Taxify või Uberi kaudu, ummikutest aitab mööda sõita Waze või Google maps, nimekirju aitab koostada Wunderlist, olulisi faile hoiame pilves ja ühisloome sünnib Google Drive’is. Aga mõned on veel ainult natuke tavalised, nii et kõik ei tea. Ehk on alljärgnevad soovitused teile abiks.

Elvar liiv,

arvutisüsteemide õppekava üliõpilane

Foto: Tallinna Tehnikaülikool Elvar Liiv

Lingvist on eestlaste arendatud tasuta keeleõppimisrakendus. Õpe käib kas eesti keele või inglise keele baasilt, praegu on «õppekavas» inglise, vene, hispaania, prantsuse ja saksa keeled.

Rakendus täiendab võõrkeelset sõnavara: kasutajal tuleb lausesse sisestada puuduv sõna, mis on näiteks eesti või inglise keeles ette antud. Sõnu, mida kasutaja ei tea, küsib rakendus uuesti senikaua, kuni kasutaja on sõna omandanud. Lingvist sobib nii algajatele kui ka edasijõudnutele: uue kasutaja puhul õpib äpp kiiresti, mis tasemel kasutaja on, ning annab ülesandeid vastavalt sellele. 

Sõidan iga päev bussiga kesklinna ja TTÜ vahet ja see 2 x 25 minutit päevas keeleõppele investeerida tundub väga mõistlik. Võin julgelt öelda, et järjepideva äpiõppe tulemusena on mu saksa keele sõnavara täienenud. Lisaks alustasin hiljuti vene keele õpingutega, aga võõras klaviatuur vajab veel veidi harjumist ja seetõttu on vara järeldusi teha.

Lingvisti saab kasutada ka läbi veebibrauseri.

Robert Krimmer,

TTÜ Ragnar Nurkse instituudi professor

Foto: Tallinna Tehnikaülikool Robert Krimmer

Riigipiire ületavat äri teha pole just kerge. TOOP projektiga otsime võimalusi, kuis lihtsasti ja turvaliselt vahetada riikideüleselt avalikest registritest pärit (äri)infot. Mõned lahendused on juba täna võimalikud – näiteks saame oma äriregistrist infot ka Euroopa ettevõtete kohta, kuigi see teenus pole tasuta.

Ja kuni digiallkirjastamine pole mujal Euroopas nii levinud kui Eestis, on siiski võimalik lepinguid digiallkirjastada ka teistest riikidest – kas soovitades oma äripartneritele e-residentsust või kasutades uuenduslikku Eesti enda digilahendust Signwise, et nad saaksid kasutada oma koduriigi digiallkirja.

Kristjan Rebane,

IKT õppevaldkonna arendusnõunik

Foto: Tallinna Tehnikaülikool Kristjan Rebane

Kui on vaja rohkem kui kahte-kolme inimest ühte ruumi nõu pidama saada, võib sobiva aja leidmine olla üpris tüütu: kord ei sobi üks aeg ja siis teine ning iga inimene kipub välja käima oma alternatiivse ajapakkumise, mida siis teistelt uuesti üle küsima hakata. Kui kunagi tähendas selline aja «paikaloksutamine» hulka telefonikõnesid või isegi kirju, siis nüüd on digivahendid appi tulnud.

Heal juhul kasutavad kõik sama kalendrirakendust (nt Outlook või Google Calendar), kus ülevaate saamine kõigile sobivatest aegadest on sisseehitatud võimalus. Kui sellist võimalust ei ole, on abiks lihtne ja tasuta tööriist Doodle. Kohtumise korraldaja märgib seal kalendrisse valiku kohtumise aegu ja neist tekib ülevaatlik veebileht ning veebilinki saab lihtsasti kõigi asjaosalistega jagada. Kui siis igaüks märgib väljapakutud aegade hulgast endale sobivad ära, tekib kiiresti ülevaade, milline aeg sobib enamusele. Sellest on abi ka juba väljakuulutatud üritusele registreerimisel: korraldaja paneb «valikusse» ainult ühe aja ning kes on tulemas, märgib oma nime taha linnukese.

Täna ei kujuta ma enam koosolekute ja muude suurema seltskonnaga kohtumiste korraldamist ilma «duudeldamata» ettegi.

Maria Alajõe,

innovatsiooni- ja ettevõtlussuhete direktor

Foto: Tallinna Tehnikaülikool Maria Alajõe

Nutitelefon on minu jaoks asendamatu abimees, mille abil ajan korda enamiku oma kiiretest igapäevatoimingutest, olgu selleks dokumentide allkirjastamine, piletite ostmine või maksete tegemine. Sama väärtuslikuks pean telefoni õppevahendina.

Olen osalenud nii Coursera kui ka edX äppi vahendatud kursustel. Õpihuvilistel soovitan kindlasti uurida laia valikut tasuta koolitusmaterjale, mis on telefoni vahendusel alati kaasas. Olen tänulik neile, kes loonud nii palju aega säästvaid või sobivamat planeerimist võimaldavaid äppe.

Ajaliselt kasutan kõige enam podcast'ide äppi, see võimaldab autoga sõites või sporti tehes kuulata nii Eesti raadiosaateid kui ka Economisti ja Financial Timesi uudiseid ja jutusaateid. Näiteks pikka maad joostes on väga mõnus kuulata mõnda jutusaadet, sest mõte liigub pingutuselt hoopis põnevamatele radadele ja vahemaad ei tundu sugugi pikad.

Leo Võhandu, TTÜ  IT emeriitprofessor

Foto: Tallinna Tehnikaülikool Leo Võhandu

Paljude doktorantide juhendajana on mul teada, et noored ei oska internetist leida vajalikku teaduskirjandust. Õigemini ei leia nad võrgust üles kõige magusamaid rosinaid ja jäävad pidama kõige pinnapealsematele. Kõigile, kes otsimisega hädas, soovitan guugeldamise kõrvale otsimootorit Yippy (varem Clusty). Google tabamustõenäosus on väga hõre, Yippy tabamus on tihedam.

Otsingusse võib sisestada vajaliku teema või inimese nime. Yippy annab otsingusõna peale näiteks teadustööde ja uurimuste vasted, näiliselt sarnaselt Google’iga. Kuid Yippy korrastab tulemused teemade kaupa ning annab need ka sellisena välja. Ka eestikeelsed tekstid.

Katsetamiseks võid sisse lüüa omaenda nime. Vasakule äärele tekivad teemarühmad ja siis tuleb kopeerida vasakul olev teemarühm oma nime kõrvale otsingusse. Yippy ahendab otsingu küsimust ning uue täpsema otsinguga tulevad välja ka sellised lood, mille kirjutamise olete ehk isegi unustanud.

Copy
Tagasi üles