Kuidas on tuntud kiirtoidukohad enda nimed saanud?

The sign outside a McDonalds restaurant is seen in Westminster, Colorado, U.S. January 23, 2017. REUTERS/Rick Wilking Foto: RICK WILKING/REUTERS

McDonalds, Subway ja Starbucks on ettevõtted, mis on tundmatud vähestele. Kuidas aga need kiirtoidu kohad enda nimed saanud?

McDonald’s

1940. aastal avasid vennad Richard ja Maurice McDonald väikese, kuid eduka kiirtoidu restorani California osariigia San Bernardinos. 1948. aastal otsustasid nad keskenduda hamburgerite, friikartulite ja piimakokteilide peale ning 1954. aastal sai nende partneriks Ray Kroc. Vendade ja Kroci vahel tekkis konflikt, mis päädis sellega, et Kroc ostis restorani ja nime ning ehitas oma müügistrateegia selle ümber ning muutis selle suurettevõtteks nagu me seda täna tunneme.

Domino’s

1960ndatel ostsid vennad Jim ja Tom Monaghan pitsapoe Michiganis Ypsilanti linnas. Pitsakoha nimi oli toona DomiNick’s. Pärast edu saavutamist tekkisid probleemid vana omanikuga, kes soovis oma uues toidukohas hakata sama nime kasutama ning saavutas õigused DomiNick’s nime üle. Kuna uue nime välja mõtlemisega oli aga kiire, sest see oli vaja välja reklaamida ka telefoni raamatus, siis legendi kohaselt mõtles uue nime Domino’s Pizza välja pitsapoe toidukuller Jim Kennedy.

Subway

1965. aastal avasid sõbrad Fred DeLuca ja Peter Buck Connecticutis Milfordi linnas võileivasöögikoha nimega Pete’s Super Submarines. Nende eesmärk oli kümne aastaga avada 32 söögikohta.

Mõne aasta pärast vahetasid nad senise nime «Pete Subway» vastu välja.

1974. aastal, kui nad olid avanud 16 söögikohta üle terve osariigi, otsustasid nad ettevõtte frantsiisi panna ja vahetada nimi veel lühema vastu - «Subway».

Chick-fil-A

Kui The Dwarf Grill 1946. aastal uksed avas, ei olnud nende menüüs kuigi palju kanatooteid. Hiljem sai restoran tuntud kui The Dwarf House, mille märk sarnanes üsna Chick-fil-A logoga. 1964. aastal lõik Samuel Truett Cathy ühe lihtsaima võileiva, mis koosnes kanast ja kahest marineeritud kurgist pisikesel saiapätsil. Toode sai nii populaarseks, et Dwarfi osa ettevõttes jäi kanavõileibadele alla ja ettevõte hakkas keskenduma kanatoodetele.

Whataburger

Ettevõtte omanik Harmon Dobsonile kehtis reegel: suurem on parem. Seega tahtis ta luua nii suure burgeri, et kui inimesed seda näevad, siis nad ütlevad: «Milline burger!» (ing: what a bürger!). Ettevõtte nimi tulenebki sellest unistusest.

Starbucks

Starbucksi nime lugu saab alguse sõna kõige otsesemas mõttes tähtedest «st». Nimelt kui Gordon Bowker koos sõpradega ettevõtte nimele ajurünnakut tegi, siis oli tema kindel soov, et see algaks tähekombinatsiooniga «st», sest see kõlas Bowkeri meelest väga jõuliselt.

Hiljem sattusid nad üheskoos vaatama ühte vana kaarti, kus oli linn nimega Starbo. See nimi meenutas Bowkerile Moby Dickist tuntud tegelast Starbuck ning impeerium oligi sündinud.

Wendy’s

Dave Thomas teadis juba väiksena, et ta tahab tulevikus avada restorani. 20 aastat restoraniäris tegutsemist avas ta esimese Wendy’s restorani 1969 aastal Ohio osariigis Columbuses. Nimi pärineb ühelt tema lapselt, nimelt hüüti tema tütart Melindat Wendyks. Varasemalt oli ta proovinud ka oma teiste laste nime kasutades restorane avada.

Chipotle

Chipotle asustaja Steve Ellsi jaoks oli nime Chipotle peale tulek täielik heureka hetk. «Täpselt selline tunne, et pirn hakkas peas põlema,» sõnas ta Bloombergile. Kuigi tema lähedased hoiatasid teda, et nime võib olla raske hääldada, jäi mees endale siiski kindlaks.