Kodukindlustamine – kellele ja milleks?

Kodukindlustamine annab kindlustunde.

FOTO: Jakub Krechowicz/PantherMedia / Jakub Krechowicz

Kodu on kullast kallim. Kui koduga peaks midagi juhtuma, siis mõjub see laastavalt igale ühele – olgugi, et tegemist on kõigest materiaalsete asjadega, on neile kõigile ajajooksul juurde kasvanud hingeline väärtus.

«Kellegi kodu pole kaitstud veeavarii, tulekahju või mõne muu ootamatu õnnetuse eest,» sõnas PZU kodukindlustuse tootejuht Piret Herm ja lisas, et kui midagi sellist peaks juhtuma, pole paljudel peredel kodu taastamiseks või uue asja ostuks vajalikku rahasummat kohe võtta. Sestap ongi vara ja lähedaste lihtsaim kaitse kindlustamine. «Kodukindlustuse lepingut sõlmides ei tohiks mõelda minimaalsele kindlustusmaksele, vaid sellele, mis on kodus teie jaoks oluline ning kas kodule ja seal asuvale varale on tagatud maksimaalne kindlustuskaitse,» märkis Herm.

Inimesed, kes ostavad kodu kodulaenuga peavad oma eluaseme (korteri, elamu) laenutingimuste järgi kindlustama. Hermi sõnul ei tohiks kindlasti ainult tavapärase kodukindlustusega piirduda – uue kodu puhul soetatakse tihti ka uus mööbel ja muu kodune vara. «Kui peaks juhtuma suurem kahju, siis inimene satub väga raskesse olukorda ning siinkohal tuleb appi kindlustus. Kodukindlustusega on võimalik juurde otsa ka eraisiku vastutuskindlustust,» sõnas Herm ja tõi näiteks olukorra, kus  kortermaja ülemise korruse elanik võib tekitada kogemata veekahju üsna mitmele alumisele naabrile, mis vastutuskindlustuse puudumisel tuleb tal endal hüvitada.

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuhi Kaspar Kauri sõnul on kindlustatud kodude arv aasta-aastalt kasvanud. «Ühelt poolt on selle põhjuseks laenuga ostetavate kinnisvarade kindlustamine (kui võetakse kinnisvara tagatisel laenu, siis kodukindlustus on kohustuslik), kuid teisalt on inimesed mõistnud, et kodukindlustus kaitseb ettenägematu ja ootamatu õnnetusjuhtumi korral,» selgitas Kaur. 

2017. aastal hüvitas Swedbank oma klientidele 14 720 kodukindlustuse kahjujuhtumit. «See teeb umbes 40 kahjujuhtumit ööpäevas ehk iga 36 minuti tagant leidis aset mõni kahjujuhtum,» tõi Kaur kodu kindlustamise olulisust välja. «Kui neil klientidel poleks kodukindlustust olnud, siis millised oleksid olnud nende võimalused oma kahjujuhtumite parandamiseks? Hiljuti läbi viidud Swedbanki Rahaasjade teabekeskuse uuring näitas, et suuremal osal Eesti inimestest ei ole ootamatusteks raha kõrvale pandud, seega kahjujuhtumi parandamiseks tuleb abi küsida lähedastelt või võtta laenu.» Laenu kuumaksed on Kauri sõnul aga tunduvalt suuremad kui kodukindlustuse kuumaksed.

Kodukindlustus hüvitab üldjuhul sise- ja välisviimistlusele, kodus olevale varale ja kolmandale isikule (nt naabrile) tekitatud kahju. «Enamik kindlustusseltse pakub koguriskikindlustust, mis tähendab, et kindlustusjuhtumiteks loetakse kõiki juhtumeid, mida ei ole välistustena välja toodud. Erinevad kindlustusseltsid võivad lisaks põhikaitsetele pakkuda juurde ka lisakaitseid,» sõnas Kaur ja lisas, et näiteks on võimalik, et kaasaskantav kodune vara on kindlustatud kogu Eesti territooriumi piires (nt kui rahakott varastatakse bussis ära) ja ka vastutuskindlustus kehtib samuti üle kogu Eesti (nt kui lapsed sõidavad maal jalgratastega ning kriibivad kogemata ära kellegi auto, siis hüvitatakse autole tekkinud kahju).

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Veiko Sepa sõnul on Ifis kindlustatud 120 000 Eesti kodu ning nende statistika alusel on kolm peamist kodudes juhtuvat õnnetust: veekahjud, tormikahjud ja vargused. Lisaks tulekahjule, mis tihti hävitab oma teel kõik, juhtuvad õnnetused ka vee- ja küttesüsteemidega. Tormi tõttu võib kahjustuda maja katus, oma kodu võib kannatada saada naaberkorterist alguse saanud veeõnnetuse tõttu või vargad viia hindamatud asjad. «Meelerahu tagamiseks saabki kindlustus abiks olla,» sõnas Sepp.

Enne kindlustamist on Sepa sõnul oluline enda jaoks läbi mõelda, mis põhjusel kodu kindlustada ja millised on vajadused. «Õnnetus ei vali kohta, seepärast tasub olla ettenägelik ja enda jaoks olulist vara kindlustada alati,» sõnas Sepp ja lisas, et oluline on kindlustatud vara väärtuse määramiseks teada hoone üldpinda, ehitusmaterjale, ehitamise või renoveerimise aega. «Hoolikalt tasub kaaluda ka omavastutuse suurust, mida kahju korral ise kanda tuleb,» märkis ta.

Sepa sõnul sõltub kindlustuskaitse ulatus valitud kindlustuslahendusest. Võimalik on valida erinevate pakettide vahel, mis sisaldavad erinevaid kaitseid ja on ka erineva hinnaga. «Levinud kindlustuskaitsed on tulekahju, veeavarii, rahe ja tugev tuul, vandalism ja vargus,» sõnas Sepp tuues välja, e nende ettevõte soovitab alati valida kõige laiema kaitsega koguriskikindlustuse, millega on kaitstud kõik riskid, mis pole tingimustega välistatud. «Laiem kaitse tähendab ka kaasnevaid lisaväärtusi, näiteks Ifi koguriskikindlustusega on kliendi jaoks koduga seotud õnnetuste korral toeks ööpäevaringselt ka tasuta Koduabi,» selgitas ta.

Kõik kindlustust pakkuvad ettevõtted nõustuvad, et aastatega on kodu kindlustamine saanud järjest populaarsemaks. «Iga aastaga teadvustatakse aina rohkem oma kodu ja koduse vara kindlustamise vajalikkust,» sõnas Sepp. «Erinevate uuringute põhjal saame öelda, et inimesed ei kindlusta enam niivõrd mitte panga nõudmise tõttu, vaid kindlustusest nähakse eelkõige abi oma vara kaitsmisel.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Loe ka neid

Tagasi üles