Külmal ajal saab lisasooja nii elektri- kui ka õliradikalt

K-rauta Tondi kaupluse konsultant Inge Maisa sõnul on nii seinale statsionaarselt kinnitatavate kui ka mobiilsete elektriradiaatorite tööpõhimõte on üks – õhk soojendatakse ja tõstetakse ruumis üles. Selline küttekeha sobib näiteks ahiküttega maja või suvila sellistesse kohtadesse, kuhu ahjusoe ei ulatu. Kui elektriradiaator pannakse akna alla, siis saab tekitada soojakardina, mis aitab vältida soojakadu.

«Elektriradiaatori võiks valida võimalusel termostaadiga, mis lülitab seadme sobiva temperatuuri saavutamisel välja ja kui õhutemperatuur langeb alla teatud taseme, taas sisse,» soovitab Maisa.

Elektriradiaatoreid tehakse nii traadist kui metallplaadist kütteelemendiga. «Esimene on reeglina soodsam, aga kuivatab rohkem õhku,» selgitab Maisa ning lisab, et just sel põhjusel võiks eluruumis eelistada metallplaadiga kütteelementi, millel on ka pikem eluiga. «Eluruumi võiks valida madala pinnatemperatuuriga seadme, mis ei küta küll nii kiiresti, aga ei põleta õhus tolmuosakesi ja on ohutum lastele ja lemmikloomadele.»

Kui otsus tuleb langetada soojapuhuri ja elektriradiaatori vahel, siis on viimane Maisa sõnul mõnevõrra säästlikum rahakotile, aga kütab aeglasemalt. «Seega peaks läbi mõtlema, kumb tegur on olulisem. Õhku kuivatavad mõlemad,» sõnas ta. «Kui täiendavat küttekeha otsitakse magamistuppa, võiks kaaluda hoopis õliradiaatorit, mis kütab aeglasemalt, aga seejuures õhku kuivatamata. Õliradiaatori küttepind on suur ja kuna õli salvestab soojusenergiat, siis püsib ruum kauem ühtlaselt soojana.»