Canonilt kõbus uustulnuk – EOS 600D

FOTO: Peeter Langovits

Uusi digipeegelkaameraid lisandub turule pea igas kvartalis. Samal ajal on üha täiuslikumaks muutunud kompaktkaamerad, lisaks on kanda kinnitamas neist suurema sensoriga ja lisavõimalustega hübriidkaamerad, kirjutab Postimehe fotograaf Peeter Langovits erilehes Auto ja tehnika.


 Erinevate tootjate ja hinnaklasside vahel käib populaarsuse nimel kõva rebimine. Lisaks veel levinud eelarvamused ning kasvavad sooduspakkumised.

Eelmisel hooajal turule tulnud mudeleid saab juba praegu ligi veerandi võrra soodsamalt. Seejuures on endiselt tegemist igati korralike ja moodsate aparaatidega. Vaatamata eelnevale on edasijõudnud fotohuviliste seas endiselt soositud peegelkaamerad, millel sensor suurem ja ka lisavarustuse valik rikkalik.

Tõsiseid tegijaid tuleb juurde
Üha enam on levinud nn kaks ühes tüüpi peegelkaamerad, mis võimaldavad lisaks korralikule jpeg- või raw-vormingus fotole salvestada ka täislahutusega HD-videot. Ikka leidub neid, kes kaamerat uuema malli vastu soovivad vahetada või otsustanud sügavamalt fotoavarustesse sukelduda.

Kui mõned aastad tagasi olid peegelkaamerate tootjate seas liidriteks Canon ja Nikon, siis nüüd pakuvad neile selles turusegmendis tõsist konkurentsi ka Pentax, Sony, Panasonic ja Olympus. Menukuse määravad kaamera universaalsus ja töökindlus, lisavarustuse valik, hoolduse tase ning loomulikult toote hinna ja pildikvaliteedi suhe.

Canoni digikaamerate perekond täienes aasta alguses mitme uue mudeliga. Enim levinud keskklassi (kere maksumus alla 900 euro) lisandus EOS 600D. Uurides selgus, et mingit kvalitatiivset hüpet sellega ei kaasnenud ning uuendus piirdus eelkõige kasutusmugavuste parandamisega. See nõudlikule amatöörile sobiv pildimasin seeriast, kuhu kuulus eelkäija EOS 550D, on aga pigem sammu võrra lähedasem Canoni aste kõrgema klassi mudelile.
Tundub, et Canon soovib ka edasijõudnule pakkuda soodsama hinnaga enam võimalusi, kui see juba 2003. aastast arendatud seeria senini pakkunud on.

Muudatused väiksed, aga olulised
Põhiliseks erinevuseks võrreldes eelkäijaga on kõrgresolutsiooniga väljapööratav LCD-ekraan, pisut suurenenud gabariidid ning 40 grammi võrra raskem kaamerakere. Minul oli sellest ainult hea meel. Tänu muutustele on kaamera käepide nüüd mugavam ja aparaat püsib käes stabiilsemalt.

See on oluline just pikemate säriaegadega pildistamisel. Kaamera seadenupud on logistiliselt paremini paigutunud ning ka kindaga näpitavad. Menüü on kasutajasõbralik ja informatiivsem. Kindlasti on abiks väiksema kogemusega piltnikule võimalus nüüd ekraanilt lugeda selgitusi valitud funktsioonide kohta ja soovitusi nende rakendamiseks.

Kui võrrelda uustulnukat klass kõrgemal oleva uue mudeliga EOS 60D, siis nende tehniliste parameetrite vahe polegi enam nii suur, küll aga hinnavahe.

Uudne «Scene Intelligent» (stseenituvastus) automaat­funktsioon analüüsib võttesituatsiooni ja valib ise võtteks optimaalsed seadistused. Neile, kes arvutis oma fotodele järeltöötlust ei tee, pakuvad menüüs leiduvad EOS 60D kaamerale omased loovfiltrid salvestatud kaadritega mugavat mänguvõimalust.  

Hea abimees on väljapööratav ekraan. Live-view režiimis võimaldab see mugavamalt pildistada ja videot salvestada ebamugavatest võttepunktidest ning luua põnevamate rakurssidega fotosid.  

Fotole lisandub video
Fotoaparaatide videosalvestuse võimalused muutuvad üha paremaks. Lisaks täislahutusega HD-videole saab uudse video snapshot funktsiooniga salvestada lühikesi, kuni 8-sekundilisi klippe. Juurde on tulnud ka videosalvestusel 3–10-kordne digitaalne suum.

Kuna odava kit-objektiivi autofookus on mürarohke, tasub videosalvestusel kasutada käsitsi fokuseerimist või hoopiski vaiksemaid objektiive ning eraldi olevat mikrofoni. Muidu võib mõne ürituse helisalvestus meenutada pigem käiku roostikus häälitseva pardipere juurde.

Suur valgustundlikkuse ulatus lubab nõrga valguse korral edukamalt ilma välklambita pildistada või kiirestiliikuvaid objekte paremini fikseerida. Võrdlustes madala tundlikkuse juures pole pildi kvaliteedis märgatavaid erinevusi. 1600 ISO juures teralisus kasvab, kuid pole veel häiriv.

Vahed ilmnevad suurema tundlikkuse juures ning 12800 puhul domineerib kaadris teralisus ja müra. Huvitav tähelepanek oli mulle seegi, et 3200 ISO juures pildistatu oli väiksema müraga, kui aasta tagasi katsetatud EOS 7D puhul nägin.

Tõenäoliselt on sellelgi mudelil nüüdseks olukord paranenud. Seega praktilist vahet enam müratasemes 550D, 600D, 60D ja 7D pole, sensorid on ju samad. Ka pikslite arv (18 megapikslit) on nende sensorite suhtes ilmselt oma lae saavutanud.

Puudust tundsin oma töös aga tundlikkuse vaheastmetest. See tähendab, et 400, 800, 1600, 3200 ISO-le lisaks võiks olla ka astmed 640, 1250, 2000, 2500. Nii jääks mõnigi mürane pilt tegemata.

Menüüs võiks olla ka täpsem info aku seisukorrast, sest komplekti kuuluv liitiumaku võimaldab CIPA standardi järgi umbes 440 kaadrit ühe laadimisega jäädvustada. See on eriti vajalik neil juhtudel, kui kasutad palju sisseehitatud välklampi ja töötad live-view režiimis.

Mõned iseloomulikud näitajad

•    18-megapiksline APS-C CMOS sensor (22,3 x 14,9 mm)
•    Digic 4 kujutise töötlusprotsessor
•    9 iseteravustamispunktiline autofookus
•    Sarivõte kiirusega kuni 3,7 kaadrit sekundis, seejuures JPEG – kuni 34 kaadrit, RAW-formaadis kuni 6 kaadrit järjest
•    Kõrge lahutusvõimega, 1,04-megapiksline väljapööratav 3-tolline Clear View LCD ekraan
•    Full HD-video
•    Integreeritud juhtmevaba välklambi kontroll
•    Valgustundlikkus 100–6400 ISO (laiendatav kuni 12800)
•    Scene Intelligent Auto – stseenituvastusega automaatne pildistamise režiim
•    Loominguliste filtrite funktsioon
•    Kere kaal koos aku ja mälukaardiga 570 g 

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles