KAKS KUUD HILJEM: Rimi teenindajad räägivad avameelselt nii jaeketti põrmustanud kriitikast kui oma palganumbrist

Mini-Rimi Pärnus

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Vähem kui kaks kuud tagasi jõudis meediasse teenindajate ametiühingu kiri, kus kritiseeriti tugevalt ühte Eestis tegutsevat jaeketti, sealseid töötingimusi ning nimetati ettevõtet orjatööstuseks. Postimehel õnnestus vestelda mitme Rimi töötajaga, kes kirjeldasid, milliseid tundeid toonane avaldus tekitas ning kas kassapidaja palgaga elab Eestis ära.

Viimased neli kuud Rimi kauplust Võrus juhtinud Margus (24) tunnistas, et 31. jaanuaril meediasse jõudnud kriitiline avaldus tekitas töötajates küsimusi. «Mina sain ka enda töötajatele selgitada, et mingid asjad tõesti vajavad parandamist – selle nimel me näeme vaeva –, aga seal oli ka asju, mis ei olnud tõesed,» rääkis ta.

Näiteks on igal kauplusel olemas oma eelarve tööriiete jaoks. «Siin on täiesti võimalik minna küsima kaupluse juhtkonna käest – et mu tööriided on kulunud, palun vahetage välja –, see eelarve on olemas. Seal on lihtsalt küsimise vaev,» kirjeldas ta. 

Ka on tema sõnul teenindajate seas väga erinevaid arvamusi seoses tööpäeva pikkusega, mille üle ametiühing samuti jaanuari lõpus nurinat väljendas. «Mina katsetasin, võtsin teenindajatel töötunnid maha, tekkis kohe see probleem, et «ma pean kogu aeg tööl käima», «mul pole üldse vaba aega»,» rääkis Margus. Nii naasti üsna ruttu 12-tunniste vahetuste juurde.

«Kõik olid päri sellega, et ma pean vähem tööl olema, saan enda jaoks rohkem vaba aega,» lausus Margus. Rimis kokku kolm aastat töötanud mees, kes alustas samuti teenindajana, on üsna veendunud, et jaanuarikuise pöördumise näol oli tegemist konkurentide ja ametiühingu tekitatud probleemiga.

«See ei ole see, et meie töötaja läheb ja ütleb, et nii on. See on kuskilt mujalt imetud probleem,» põhjendas ta.

Sarnane olukord ka teistes jaekettides

Tiina (30), kes on viimased kuus aastat töötanud Rakvere Põhjakeskuse Hyper-Rimis, ütles, et temagi luges ametiühingu avaldust, kuid esimene järeldus, mis tal selle põhjal tekkis, oli, et kirjeldatud olukord ei valitse ainult Rimis, vaid see kehtib kõigi jakettide kohta. «Igas jaeketis on pikad töötunnid. Siin teised poed on kella 23-ni lahti, ka seal tulevad ju pikad tööpäevad,» märkis ta.

Ka ütles Tiina, et kuigi vahetused on pikad, ei tee keegi sellepärast ületunde, toidupoes lihtsalt ongi selline töökorraldus. «Eks ikka räägiti sellest ja arutati. Paljud arvasid, et see on kõikide kaupluste teema, see ei puuduta ainult Rimit,» meenutas ta. Ka tuldi linna pealt küsima, kui hull olukord neil siis on.

Palk, mis Tiina igakuiselt kätte saab, jääb vahemikku 600–700 eurot. Rakveres elab naise kinnitusel selle palgaga ära, ka siis, kui kasvatad väikest last. «Tallinnas, ma arvan, on ka need palgad natuke teistsugused,» pakkus ta. Tiina on kasutanud ära ka võimaluse teha ära teise ja kolmanda taseme kutsetestid, millega on Rimis võimalik palgalisa saada.

Kuigi Rimis on Tiina töötanud viimased kuus aastat, oli tal enne seda kogemus ka ühe teise jaeketiga, täpsemalt ühe Coop Eesti kauplusega. «Mina pooldan ikkagi rohkem Rimit, kuna siin on töötajatele rohkem soodustusi. Ja nad toetavad peret ka,» kirjeldas Rakvere Rimi teenindaja. Kuus aastat tagasi oli kahe jaeketi vahel tema kinnitusel ka üsna suur palgaerinevus, Coopi kaupluses maksti märksa madalamat palka.

Pea kümme aastat samas linnas Rimi palgal olnud Elle (60) leiab, et jaeketis peaks palga osas olema selline poliitika, et nendel, kes on vähem kui aasta töötanud, palka juurde ei anta. «Mõni tõesti veab seda püksikummi hommikust õhtuni, liigutab end hästi õrnalt. Teine siis püüab võtta ruttu-ruttu seda järjekorda,» põhjendas ta. 

Elle ise saab sarnaselt Tiinaga kätte 600–700 euro vahel, ka on tal kõik kolm kutsetaset tehtud. Selle ajaga on tal juba tekkinud ka kliendid, kellele ta meeldib. «Mulle käiakse isegi oma lapselapsi näitamas,» sõnas naine. Ka kinkis üks vanem Vene proua talle omaheegeldatud sussid, kuna kolis Rakverest ära. «Ta ütles, et me oleme nii palju aastaid üksteisele ilusaid sõnu öelnud,» meenutas Elle.

Osa reegleid ongi ebaõiglased

Viimased kuus kuud samuti Rakvere Rimis töötanud Rebeca (19) saab mõnevõrra vähem palka – tema igakuiselt kättesaadav summa jääb 550–560 euro vahemikku – ja kuigi ta ei ela üksinda, selle palgaga ta enda sõnul ära ei ela. Samas ei ole ta huvitatud ka lisaastmete tegemisest. «Ma olen kuulnud, et seal on mingid ajuvabad küsimused,» põhjendas neiu.

Ka on Rebeca seda meelt, et kahe kuu taguses ametiühingu avalduses räägiti asjadest nii, nagu nad valdavalt ka on. «Enamik nendest asjadest olid tõesed,» märkis noor kassapidaja. Ta tõi näiteks, et kui mõni saalitöötaja ostusaalis midagi ära lõhub, siis ta ei maksa seda kinni. «Samas kui sul on kassast puudu kümme senti, sa maksad selle oma palgast. Mingi võrdsus peaks ikkagi olema,» leidis ta.

Elle ütles aga, et üks asi, mis talle nii avalduses endas kui ka lugude kommentaarides vastu hakkas, oli see, et kui inimene teab, et ta tuleb vahetustega tööle, siis ei ole mõtet hakata rääkima sellest, mitu kilomeetrit ta päeva jooksul maha kõnnib. «Mine kontorisse siis. Hommikul istud laua taha maha ja õhtuks on juured all,» oli tema soovitus.

Ka ütles Elle, et kuna tema peab hooldama oma ema ning edasi-tagasi tööle sõiduks kulub niigi kokku kolm-neli tundi, siis talle väga sobivad pikad vahetused, kuna selle arvelt on tal rohkem vabu päevi nädalas. «Mina oleks täiesti 13 tundi. Ja kui nad ütlevad, et paneme poe pühapäeval üldse kinni, siis ma ei saa sellest aru. Miks?» on ta nõutu.

Küll aga ütlevad mõlemad naised, et kuigi ebameeldivaid kliente on üldiselt vähe, kiputakse jätkuvalt oma probleeme teenindajate peal välja elama. «Üks arstitudeng, kes esimest aastat oli juba õppinud, tuli lihtsalt raha teenima kassasse,» meenutas Elle ühte vahejuhtumit. Kuna tudeng istus otse tema selja taga, jäi staažikale klienditeenindajale kõrvu, kuidas järsku üks klient hakkas noore teenindaja kallal võtma.

Suur osa kassapidajatest kõrgharidusega

«No, jumal küll, teist ei saa mitte mingisugust kassapidajat, nii kaua otsite neid koode», meenutas naine, milliste sõnadega arstitudengit kostitati. «Ja tükk aega niimoodi, muudkui näris ja näris selle tüdruku kallal. Mul viskas nii üle ja ma lõpuks ütlesin, et kuulge, proua, temast ei saagi kassapidajat, temast saab teie perearst. Oleks te näinud selle naise nägu! Ja temast saigi arst,» märkis Elle.

Staažikas klienditeenindaja rõhutas siinkohal, et ühiskond võiks siin saada üle eelarvamusest, et toidupoodi müüjaks lähevad ainult põhiharidusega inimesed, kellel pole midagi muud teha. «Meil ei ole Rimis kaheksa klassi haridusega. Meil on kolmveerand kõrgharidusega inimesi praegu,» toonitas Elle.

Ka ütles ta, et töötades väljaspool Tallinna, on viimase kümne aasta jooksul pigem tunda tendentsi, et halvustav suhtumine teenindajatesse ainult kasvab. «Eks meil on teine kontingent ka, need nn Kalevipojad, kes arvavad, kes sa üldse oled selline – sul ei ole haridust ja sa ei olegi võimeline midagi muud tegema, kui siin juustu müüma,» kirjeldas ta suhtumist, mida Rakveres siiski ka kohtab.

Küsimusele, kui palju on nende kolleegide seas inimesi, kes käivad tööl üksnes sellepärast, et «tööl peab ju käima», ütlesid kõik Postimehega vestelnud teenindajad, et eks selliseid inimesi on igas kollektiivis. «Neid ikkagi jagub,» märkis Võrus Rimi kauplust juhtiv Margus. 

Küll aga ütles ta, et paljuski sõltub see ka meeskonnast, kus inimene töötab. «See kõik on meeskonna enda teha. Juhtkond võib sul öelda, et tehke nii, tehke naa, aga see sõltub ikkagi meeskonnast, missugune lahendus leitakse,» rääkis kaupluse juht. 

Teenindaja tööta ei jää

Oma surve seab siin ka kaubanduses valitsev tööjõupuudus, mis lähiaastatel ainult pingestub. «Kuna kaubanduspindu tuleb järjest juurde, konkurents kasvab sellesama teenindaja nimel,» kirjeldas ta.

Ka märkis Margus, et kui teenindaja leiab, et tema tänane töökoht ei rahulda teda, saab ta üsna kergelt töölepingu üles öelda ning mõnda teise jaeketti tööle asuda. «Valikut on, väga palju. Mina täna Võrus näen seda, et inimene läheb ära, aga ta tuleb tagasi ja ütleb, et see sobib talle paremini. Ta läheb, käib ära ja veendub, et seal on täpselt sama olukord, mis meil on.»

Rakvere Rimis töötav Tiina märkis, et oma kolleegide seas näeb ta nii neid, kes pidevalt vahetuvad, kui ka neid, kes on pikalt ühele kohale pidama jäänud. Kui ka inimesed jälle vahetuvad, ei tunneta ta, et olemasolevatelt töötajatelt nõuaks keegi sellepärast rohkem töö tegemist või et see kellegi motivatsiooni maha tõmbaks.

«Igaüks käib ju tööl iseenda eest, keegi teiste eest ei käi ja keegi teiste raha ei teeni,» põhjendas naine.

LISALUGU

Rimi paneb poole kasumist töötajate palgatõusu

Rimi Eesti teenis mullu kaks miljonit eurot kasumit. Pool sellest summast suunatakse ettevõtte juhi sõnul 2500 töötaja palga suurendamiseks.

«Otsustasime panna Rimi kasumist ühe miljoni 2500 töötaja palgafondi. Kõigi Rimi töötajate palk tõuseb aprillist,» märkis Eesti ettevõtte juht Vaido Padumäe. Ta lisas, et palku on tõstetud Rimis järjepidevalt igal aastal, ka siis, kui ettevõte kasumit ei teeninud.

Kui jagada see 2500 inimese peale laiali, siis keskmiselt tähendab see inimese kohta 400 eurost palgalisa (koos sotsiaalmaksuga) aasta peale ning 33 eurot keskmiselt kuu peale. Kui sellest aga maksud maha arvestada, on reaalselt kättesaadavad summad muidugi märksa väiksemad.

Kokku pakub Rimi Eestis tööd ligi 2700 inimesele, teenindamisega tegeleb ettevõttes 1200 inimest. Rimi personalijuhi Kaire Tero sõnul sõltub teenindaja palgatase Rimis tema kvalifikatsioonist. 1200 teenindajast ligi pool on tõstnud oma kvalifikatsiooni, millega on automaatselt kaasnenud ka palgatõus.

«Kõrgema kvalifikatsiooniga müüjad teenivad ligi 30 protsenti rohkem kui kvalifitseerimata kolleegid,» rääkis Rimi personalijuht. Ka on Tero kinnitusel kasvanud nende töötajate arv, kes on Rimis töötanud üle kümne aasta. «Neid on juba üle poole tuhande, mis näitab, et liigume õiges suunas,» on ta veendunud.

Kuivõrd 2017 oli Rimi jaoks muudatuste aasta – ümber sai Säästumarketite aeg ning edasi minnakse ainult Rimi formaadiga –, siis Säästumarketite sulgemise tõttu kannatasid ka eelmise aasta majandustulemused. Kui 2016. aasta lõpus sai ettevõte deklareerida enam kui 3,7-miljonilist kasumit, siis mullu jäi see kahe miljoni piirimaile.

«Investeeriti kaupluste ümberehitusse ning uute poodide rajamisse. Samuti avaldas mõju see, et ehitustööde tõttu olid mitmed kauplused pikalt suletud,» rääkis Vaido Padumäe.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles