Eesti teadlased lõid esimese teaduspõhise pudrusarja

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Teadlaste abil välja töödatud purdusari.

FOTO: Heleni helbed

Sangaste Linnas tõi turule Eesti esimese teadlastega koostöös valminud funktsionaalsete putrude sarja Helen Helde. Sarjas tuleb müügile neli erinevat maitset, millel on teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese tervisele.

Sangaste Linnase tegevjuhi Pille Poki sõnul oli projekti eesmärk töötada helveste baasil välja teaduspõhised funktsionaalsed tooted, mis sobiksid inimese ainevahetusele. «Meie soov oli välja töötada selgelt eristuv pudrusari, mille tervislikkus ja funktsionaalsus oleks teaduspõhiselt tõestatud, ning eesmärk oli pudrusarjas ühendada teraviljade, seemnete, puu- ja köögiviljade kasulikkus,» selgitas Pokk teadlastega koostöö tagamaid.

Poki sõnul jõuab sarjas müügile kaks n-ö magusat maitset, kus on kasutatud marju ja puuvilju, ning kaks soolast maitset, milles leidub vinnutatud liha ja köögivilju. «Kiiresti valmivad pudrud on tervislik mugavustoit, mis sobib nii hommiku-, lõuna- kui ka õhtueineks. Usun, et uued pudrud torkavad poeriiulitel oma pakendi ja koostisega kindlasti silma ning murravad ka müüdi pudrust kui ainult hommikusöögist.»

Uus sari Helen Helde töötati välja koostöös Tartu Ülikooli ja teadus-arendusasutuse BioCCga ning Poki sõnul võttis pudrusarja tootearendamine aega kokku ligi kolm aastat. Finantseerimiseks taotleti rahastust ka EASilt. «Teaduspõhine lähenemine annab tootele selge konkurentsieelise, mistõttu võib pudrusarjast saada ettevõtte jaoks ka tugev ekspordiartikkel,» avas Pokk tulevikuplaane.

Pudrusarja teadustöö koordinaatori, BioCC teadlase Andre Veskioja sõnul lähtuti tootearendusel põhimõttest, et toote põhikomponendid panustaksid süsteemselt toote tervikusse. Ülesandeks oli arendada välja üks tatra-rukki või kaerahelveste baasil toode, mis sisaldaks seemneid; loomset valku sisaldav toode; külmkuivatatud marju, puuvilju/köögivilju sisaldav toode ning kookoshelbeid sisaldav toode. «Meie teadustöö seisneski nende helveste ja lisandite õiges ning täpses kombineerimises, et saada eri vitamiinide ja mineraalide koostisega pudrud, millel oleks teaduslikult tõestatud kasulikkus inimese organismile,» kirjeldas Veskioja arendusprotsessi.

Projekti käigus prooviti kokku 81 erinevat seguvarianti. Teadlaste töölaual olid helbed, nagu tatar, kaer, riis ja oder. Katsetati ka puuviljade ja marjadega, nagu vaarikas, maasikas, jõhvikas, mango, must sõstar. Segudesse kombineeriti ka erinevaid seemneid, nagu kõrvitsa-, lina-, päevalilleseemneid, samuti liha, yuzu-koort ja pähkleid.

Kõiki retsepte kontrolliti ja degusteeriti BioCC laboris ning tootearendusest võttis osa kuni 15 inimesest koosnev testgrupp. Putrude mikrobioloogilised ja keemilised analüüsid tehti viies eri laboris Eestis ja Soomes. «Lõppfaasi jõudis 18 varianti, mida testiti 50 erineva perekonna peal, et selgitada välja neli parimat,» kirjeldas Veskioja pudrumaitsete valimise tagamaid.

Teadustöö tulemusena sündisid neli toodet: mitmeviljahelbepuder jõhvika, kookose ja õunaga; mitmeviljahelbepuder seemnete ja porgandiga; mitmeviljahelbepuder õuna ja musta sõstraga ning mitmeviljahelbepuder kõrvitsaseemnete ja vinnutatud lihaga.  

Kõik pudrud sisaldavad vaske, mangaani, fosforit ja beetaglükaane. Seemnete ja porganditega pudrus on rauda ja B5-vitamiini. Vinnutatud lihaga pudrus on B1-vitamiini ning õuna ja musta sõstraga puder sisaldab magneesiumi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles