Jüri Laurson: elektri kuri külg

Jüri Laurson
, pensionär, EV volitatud elektriinsener
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Pm

Elekter on muutunud nii igapäevaseks, et paljud inimesed on minetanud ohutunde. Unustatud on, et elektrienergial on peale kasulike omaduste ka võime tekitada suurt ja sageli korvamatut kahju inimesele, varale ja keskkonnale, kui eiratakse elektriohutusseadust. Seetõttu tuleb inimestel elektrienergiasse suhtuda kui kõrgendatud ohu allikasse.

Tegelikult ületab elektriohutusseaduse rikkumine igasuguse piiri. Toon mõne näite aprillis ja mais ainult Tartumaal keskpinge 15 kV võrgus toimunud elektriohutusnõuete rikkumise kohta.

10. aprillil avastasid Nõgiaru küla Nõo valla talunikud, et lumesahk oli talvel lumekoristuse ajal tee äärde paigaldatud 15 kV jaotuskeskuse lumehange ümber tõuganud, jättes neli talu elektrita.

13. mai hommikul toimus Vara vallas Põdra külas õnnetusjuhtum, kus metsaveotraktor sõitis 15 kV liini alt läbi ja tõmbas oma tõstukinoolega ühe õhuliinijuhtme katki. Mahakukkunud 15 kV kõrgepingeliini juhtmest süttis palgivirn ja metsaalune. Traktorist hakkas segaduses pulberkustutajaga tuld kustutama, sai mahakukkunud pinge all olevast juhtmest elektrilöögi, mis paiskas ta eemale, kuid imekombel jäi mees elama. Niisugune õnnelikult lõppenud õnnetus oleks jäänud juhtumata, kui metsaveotraktorist oleks järginud elektriliinide kaitsevööndites töötamiseks kehtestatud elektriohutusnõudeid. Ometi peaksid kõik masinate ja mehhanismide juhid teadma, et elektriliinide läheduses, nn liinikaitsevööndis töötamiseks tuleb tööd eelnevalt kooskõlastada liinivaldajaga ja seal tegutsedes peab olema väga ettevaatlik. Paraku jäeti luba küsimata ja õnnetus oligi käes.

17. mail kukkus Tähtvere vallas Pihva külas Tartu–Viljandi maantee ääres kõrgepingeliini juhe maapinnale ja süütas kuluheina. Ka see õnnetus võinud olemata olla, kui kõrgepingeliini valdaja OÜ Jaotusvõrk oleks elektriohutusseaduse järgi kõikide kasutusel olevate elektripaigaldiste eest pidevalt ja õigel ajal hoolitsenud ja järelevalvet teinud. Viimaseks on OÜ Jaotusvõrgu elektritariifides ette nähtud kopsakas võrgutasu, mille maksab kinni tarbija.

Eelnimetatud elektrist tingitud õnnetustest näeme, et elektriohutusseadusest tulenevate nõuete teadmise, täitmise ja järelevalvega pole kõik korras. Elektriohutusseaduse järgi on lubatud elektripaigaldist kasutada, kui nõuetele vastavuse kohta on tehnilise kontrolli teostaja väljastanud elektripaigaldise omanikule tunnistuse, mis tõendab, et elektripaigaldis on korras. See nõue kehtib ka OÜ Jaotusvõrgu valduses olevate elektripaigaldiste kohta.

Riiklikul tasemel on seaduse eirajate korralekutsumiseks tehnilise järelevalve amet, kes peaks täitma ka elektripaigaldiste järelevalvealaseid kohustusi ja samas olema suuteline tegema veel elektriohutusalast selgitustööd.

Tuleb tunnistada, et kust saabki elektripaigaldise omanik või tavakodanik elektriohutusalaseid seadusi tundma õppida, kui isegi raamatupoodides puuduvad elektripaigaldise elektriohutuse teaberaamatud. 1998. aastal anti välja teaberaamat «Elektripaigaldise ABC» ja suure nõudluse tõttu 1999. aastal ka selle raamatu kordustrükk.

2005. aastal ilmus poelettidele väga vajalik elektriohutusseadust järgiv teaberaamat «Elamute elektripaigaldised», milles esitati olulisi andmeid ja nõudeid elamutes kasutatavate elektriseadmete ja nende paigaldamise kohta. Raamat müüdi läbi lühikese ajaga. Praegu leiab tavakodanik elektripaigaldise kohta teavet ainult raamatukogust standardite riiulilt. Kahjuks ei suuda inimene vastavatest standarditest vajalikku informatsiooni välja noppida ja sellest aru saada.

Elektrist tingitud õnnetuste ärahoidmiseks on lausa hädavajalik, et tehnilise järelevalve amet ja suurt kasumit teeniva Eesti Energia elektrispetsialistid teeksid elanikkonnale regulaarselt elektriohutusalast selgitustööd loengute, televisiooni ja ajakirjanduse vahendusel.

Praegu kajastatakse elektriohutusalast teavet ajakirjanduses ja televisioonis põhiliselt alles siis, kui on juhtunud õnnetus. Ohutusalase selgitustöö puudumise tõttu ei teagi paljud inimesed ja elektripaigaldise omanikud, millised on elektriohutusseaduse järgi nende kohustused ja vastutus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles