Lugeja küsib: kolleeg pildistab tööst viilivat kaastöölist, kas nii võib?

Selleks, et kaastöötajad võiksid üleüldse teiste töötajate töökohustuste täitmist kontrollida, peab neil selline õigus tulema ametijuhendist.

FOTO: Erik Reis / PantherMedia / Erik Reis

«Juhtkonna korraldusel käivad osad ettevõtte töötajad meie kaupluse töötajaid süstemaatiliselt töö ajal pildistamas, eesmärgiga tabada neid "tööd mitte tegemas", mille tagajärel ka karistatakse neid, kes on nõ vahele jäänud. Kas selline tegevus on seaduslik? Millised õigused on mul tehtud fotodega tutvumisel?» soovis lugeja teada.

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Kaire Saarep:

«Töökohustuste täitmist kontrollib tööandja, kuid töölepingu seaduse paragrahv 28 lõike 2 punkti 11 kohaselt tuleb tal seda teha selliselt, et austataks töötaja privaatsust. Kuna pildistamisel jäädvustatud töötaja isik on tuvastatav, siis on tegemist isikuandmete töötlemisega. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahv 10 lõige 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine töösuhetes lubatud üksnes töötaja nõusolekul või seadusest tuleneval alusel. Tööandjal on õigus töötaja töökohustuste täitmist kontrollida, kuid seda tuleb teha selliselt, et selleks valitakse kõige vähem privaatsust riivavad meetmed.

Seega selleks, et kaastöötajad võiksid üleüldse teiste töötajate töökohustuste täitmist kontrollida, peab neil selline õigus tulema ametijuhendist. Kui selline õigus ametijuhendist ka tuleb, siis tuleb hinnata, kas tegemist on kõige efektiivsema ja privaatsust vähem riivava meetodiga. Küsitavusi tekitab pildistamise efektiivsus töökohustuste kontrollimisel. Pildistamisel jäädvustatakse ainult üks hetk, mis ei anna adekvaatset ülevaadet kogu olukorrast. See ei anna teadmist, kas töötaja tööülesanded jäid täitmata, kas olukorras, kus töötaja kellegagi kaupluses suhtles oli tegemist kliendi teenindamisega, sõbraga suhtlemisega jne.

Lisaks peab IKS paragrahv 6 punktide 2 ja 3 kohaselt igasuguste andmete kogumise jaoks olema määratud eesmärk ning tagatud peab olema minimaalsuse põhimõte. Olukorras, kus pildistatakse selleks, et kontrollida töötajate töö tegemist, jääb üles kahtlus, kas tegemist on eesmärgipärase tegevusega. Vastava eesmärgita ei ole lubatud kaastöötajatel teisi töötajaid pildistada. Veel tekitab küsitavusi minimaalsuse põhimõte, mille kohaselt võib andmeid koguda üksnes ulatuses, mida on tarvis eesmärgi täitmiseks. Näiteks kui pildile jäävad ka kaupluse külastajad, siis võib olla tegemist ülemääraste andmete kogumisega.

Kuigi küsimusest ei selgu, millist tegevust karistamise all silmas peetakse, siis töökohustuste rikkumisel saab tööandja töötajat hoiatada ning töötaja saab enda kaitseks kirjutada seletuskirja, kus selgitab oma nägemust nimetatud olukorrast. Kui olukord kulmineerub sellega, et tööandja ütleb töötajaga töösuhte erakorraliselt üles ehk vallandab töötaja, siis on töötajal õigus ülesütlemine vaidlustada ja nõuda hüvitist. Vaidluses on tööandja hoiatused ja töötaja seletuskirjad võrdse kaaluga, kuid ülesütlemise aluseid peab põhjendama ja tõendama tööandja. Tööandja võib töösuhte erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui rikkumised on nii rasked, et need ei võimalda töösuhet enam jätkata.

IKS paragrahv 19 lõike 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda kõiki enda kohta kogutud isikuandmeid, sealhulgas fotosid, mis on tehtud tööandja palvel/heakskiidul ning mis on olnud hoiatuste aluseks. Lisaks on töötajal õigus teada tema kohta kogutud isikuandmete allikaid (nt kuidas on fotod kogutud), kes on veel olnud nende andmete töötlejaks (kes pildistas ja kes edastas), kellele veel on andmed edastatud ning kuidas neid hoitakse.»

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles