Riigikohus: juhiloa aegumine ei tähenda sõiduõiguse puudumist, kuid see on jätkuvalt karistatav Lisatud Riigikohtu kommentaar!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Foto on illustratiivne.

FOTO: Erik Prozes

Riigikohus tegi hiljuti otsuse, et aegunud juhiloaga sõitmine ei tähenda sõiduõiguse puudumist, vaid üksnes seda, et dokument jäi õigel ajal uuendamata. Vaatamata sellele riigikohtu otsuse järgi peatunud juhtimisõigusega sõidukit juhtida ei tohi ja see tegevus on jätkuvalt karistatav, ent teise sätte alusel, mille karistusmäärad on olulisemalt kergemad kui juhtimisõiguse puudumisel.

Põhja prefektuur koostas mullu 7. juulil väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis eelmisel hilisõhtul Werner autot omamata vastava kategooria juhtimise õigust, vahendab ERR.

Tema juhtimisõigus oli liiklusseaduse järgi alates mullu 15. juunist juhiloa kehtivusaja lõppemise tõttu peatunud ning sellega rikkus Werner liiklusseaduse nõudeid ning pani toime väärteo ehk mootorsõiduki juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt.

Politsei karistas meest 240 eurose rahatrahviga, mille peale kaebas Werner otsuse kohtusse, sest tema kaitsja Aadu Lubergi sõnul ei tähenda juhtimisõiguse peatumine veel juhtimisõiguse puudumist liiklussseaduse mõttes.

Riigikohus nõustus advokaadiga, et õiguslik olukord on 1. juulil 2011 jõustunud ning praegu kohaldatava liiklusseadusega muutunud ja seega ei tähenda aegunud juhiloaga sõitmine seda, et isikul puuduks sõiduõigus.

Loe lähemalt ERRi uudisteportaalist

Riigikohtu kommunikatsiooniosakonna juhataja Merje Talviku kommentaar:

Aegunud juhiloaga sõiduki juhtimine ei ole karistuse määramisel võrdne juhtimisõiguse puudumisega.

Riigikohus selgitas 20. aprilli lahendis, et juhiloa kehtivusaja lõppemise korral ei ole võimalik isikut karistada juhtimisõiguseta sõidu eest. Kehtiva juhiloata sõiduki juhtimine on väärteona karistatav, ent sätte alusel, mille karistusmäär on olulisemalt kergem.

2011. aasta juulis jõustunud liiklusseadus tunneb lisaks juhtimisõiguse peatamisele, äravõtmisele ja kehtetuks tunnistamisele ka juhtimisõiguse peatumist. Viimane tähendab mootorsõiduki juhtimise ajutist keelamist juhul, kui lõpeb juhiloa kehtivusaeg või kui saabub juhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev.

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pidanud võimalikuks liiklusseaduse tõlgendamist selliselt, et juhiloa kehtivusaja lõppemisel kaotab isik üldse juhtimisõiguse. Sel põhjusel leidis kolleegium, et mootorsõiduki juhtimiselt tabatud isikut, kelle juhtimisõigus on peatunud, ei karistata mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest liiklusseaduse § 201 järgi, vaid mootorsõiduki juhtimise keelu rikkumise eest liiklusseaduse § 242 järgi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles