Iga eestlase rahakott on pungil plastkaartidest – kõikvõimalike poekettide ja spordiklubide kliendikaardid, ühiskaardid, pangakaardid, juhiload. Ometi on kõigil neil Eesti inimestel olemas ID-kaart, mis võiks kõiki neid asendada.
Miks see nii pole läinud? Suurte kaubanduskettide seas on vaid mõned, kes tuvastavad oma kliendibaase ID-kaardi abil. Vesteldes mõne teenusepakkujaga, selgub tõsiasi, et Eesti ID-kaart on oma funktsionaalsuselt ajale jalgu jäänud ja lihtsalt ei rahulda enam teenusepakkujate ja tarbijate vajadusi.
Ühiskaart: ID-kaart poleks mõeldav
Näiteks ei ole mõeldav kasutada ID-kaarti ühistranspordis, kuna sellel puudub kontaktivaba andmevahetuse võimekus.
Ühiskaarte tootva AS Ridango müügidirektor Argo Verk selgitab, et Eesti tänane ID-kaart on kontaktiga kiipkaart – kiibilt andmete lugemiseks tuleb kaart füüsiliselt kuhugi lugejasse sisestada. Ühistranspordis üleüldiselt on aga tulenevalt spetsiifilistest nõudmistest, millest ehk olulisim on valideerimise kiirus, kasutusel kontaktivabad kaardid või muud märgised.
«Ilmselt ei kujutaks keegi ette, et bussi või trammi sisenedes tuleks oma ID-kaart kuhugi lugejasse sisestada ning mõned sekundid lugemise vastust oodata. Seega ei ole Eesti ID-kaardi kasutamine sõiduõiguse valideerimisel praegu tehniliselt otstarbekas,» ütles Argo Verk Postimehele.
Loomulikult ei saa välistada, et ID-kaardi tehniliste parameetrite muutumisel tuleks tulevikus selles osas muudatusi. Samas on Ridango juba pikemat aega tegelenud kontaktivabade pangakaartide kasutusvõimaluse loomisega Tallinna ühissõidukites ja uus lahendus peaks rahvani jõudma juba selle aasta jooksul.
Samuti võimaldab Ridango piletisüsteem, mis on kasutusel nii Tallinnas, Tartus, Pärnus kui paljudes muudes kohtades üle Eesti, sõiduõiguse tuvastamist näiteks ka kontaktivaba õpilaspileti ja ISIC ning ITIC kaartidega, mis samuti lubab küllalt suurel sõitjategrupil loobuda Ühiskaardi soetamisest ning kasutamisest.
Rimi: ID-kaart ei paku piisavalt võimalusi
Rimi turundusjuhi Katrin Batsi sõnul otsustas Rimi aastaid tagasi kliendikaarti lansseerides, et tuleb välja oma kaardiga, sest see sobis paremini arendusplaanidega.
«ID-kaardi põhine kliendikaart ei võimaldaks meil saadud andmeid selliselt analüüsida, et oma klientide ootustele parimal moel vastata. Näiteks, Rimi pakutavatel ostuajaloopõhistel sooduspakkumistel on suur kasutajaskond ning praegu nad ilmselt ei kujuta enam ettegi, et ei saaks iga nädal soodustusega just neid oma lemmikkaupu. ID-kaardil põhineva kliendikaardiga sellist võimalust ei oleks,» selgitas Bats.
Üldine trend on aga kaartide asendumine mobiiliäpiga ning Rimi on sarnaselt mõnegi teisega liikumas plastivaba lahenduse poole ehk kliendikaart tuuakse mobiili. «Seda rakendust hetkel arendame. Osaliselt on selle kasutus juba täna võimalik,» märkis Bats.
Coop: paljud meie kliendid ei kasuta ID-kaarti
Mis puutub Rimi konkurenti Coopi, siis kasutab ka tema oma kliendikaarti nimega Säästukaart ning sellel on oma kindel põhjus.
«Säästukaart on väga pika ajalooga edukalt toimiv Coopi kliendiprogramm, millel praegu on koos Säästukaart Plussiga ligi 600 000 liiget. Meie klientide hulgas on palju neid inimesi, kes ID-kaarti igapäevaselt ei kasuta, kuid Säästukaardi kasutamine on nende jaoks tuttav ja harjumuspärane ning kliendikaardiga kaasnevate soodustuste saamine oluline,» selgitas Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.
Tema sõnul on ID-kaardil kahtlemata aga mitu positiivset omadust, mis võimaldavad seda kasutada kliendikaardina. «Usume, et sel eesmärgil ID-kaardi kasutusele võtmine muutub tulevikus populaarsemaks,» lisas ta.
Paljud kaubandusketid on varem öeldud, et kasutavad oma selgelt eristuva disainiga kliendikaarte, kuna need kujutavad sel kujul kaasaskantavat reklaampinda ning seob inimesi rohkem just nende ketiga.
Selver: liigume ja mobiiliäpi suunas
Mis puutub aga Selveri kauplusteketti, siis pole see soovinud liita Partnerkaarti ID-kaardiga ja on värskelt asunud panustama Telia mTasku nimelisele süsteemile. Selle abil on ID-kaardi asemel võimalik kõikides Selveri kauplustes maksta ilma ühtegi kaarti kaasas kandmata. Sellesse süsteemi saab sisestada nii enda partnerkaardi, kui ka deebetkaardi info ning seejärel ei lähe enam rahakotti tarvis.
Selveri kommunikatsioonispetsialist Karl-Villiam Vaserik märkis, et näiteks iseteeninduspuldi saamiseks piisab nutitelefoniga mTasku maksemärgise QR-koodi või NFC-märgise skaneerimisest. Pärast puldiga kaupade skaneerimist ja tagastamist hoidlasse tuleb mTaskuga makseterminali juures asuvat maksemärgist uuesti skaneerida, valida kassaekraanilt mTasku makse ning vajutada mobiiliekraanil «maksa» nuppu.
Kontaktivaba lahendus on osa ID-kaardi arendusest järgmisel lepinguperioodil, mis algab järgmisest aastast. Jutt käib täpsemalt NFC-kiibi lisamisest kaardile. Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud turvalisuse uuringust selgub aga, et esimene väljakutse niisuguste lahenduste loomisel on privaatvõtmete kaitse.