VTA: Eesti loomne toit vastab igati nõuetele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Suitsusink.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Veterinaar- ja Toiduamet võttis eelmisel aastal loomse toidu ja elusloomade saasteainete seire käigus ligi 2000 proovi, millest vaid kuus ei vastanud nõuetele.

2017. aastal uuriti kokku 1992 proovi Eestis kasvatatavatest elusloomadest ja Eestis toodetud loomsest toidust. Proove võeti piimast, meest, munadest, kalast, lihast, neerudest, maksast, karvadest ja uriinist. Osa proove võeti ka elusloomadelt farmis. Uuriti keelatud ravimite sh steroidide sisaldust, veterinaarravimite jääke, taimekaitsevahendite jääke, raskemetallide ja mükotoksiinide sisaldust. Kokku tuvastati kuus nõuetele mittevastavat tulemust. Kahest seauriinist leiti väikeses koguses tiouratsiili, mis viitab looduslikule saastumisele, kuna nende loomade sööt sisaldas ristõielisi taimi (raps, rüps, jne).

Ühest sealihaseproovist ja ühest piimaproovist leiti ka inimestel valu ja põletiku leevendamiseks kasutatava ravimi diklofenaki jääke. Farmide kontrollil selgus, et diklofenakki sisaldavaid ravimeid ei kasutatud loomade ravimiseks ning seetõttu on võimalik, et diklofenaki jäägid sattusid lihasse ja piima inimeste kätelt ristsaastumise kaudu.

Lisaks leiti ühest vikerforelliproovist leukomalahhiitrohelist. Kalafarmi kontrollil ei leitud ühtegi tõendit selle kohta, et selles farmis oleks malahhiitrohelist kasutatud. Malahhiitroheline on kantserogeenne, mistõttu on seda keelatud kasutada toiduks kasvatatavatel kaladel. Samuti leiti ühest metssealihast pliid.

2016. aastal uuriti elusloomade ja loomse toidu saasteainete seire raames kokku 1971 proovi. 2016. aastal oli ainult üks nõuetele mittevastav tulemus, ühest hirvelihast leiti pliid.

Veterinaar- ja Toiduamet viib igal aastal läbi riiklikku saasteainete seireprogrammi, et veenduda loomset päritolu toidu ohutuses nii siseriiklike kui ka Euroopa Liidu õigusaktide järgi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
    Tagasi üles