Kaks aastat pärast Balti turule sisenemist on juba näha märke Lidli-efekti jõudmisest Leetu. Nimelt kaotasid ka Eesti jaeturul olulist turuosa omavad Maxima ja Rimi mullu Leedus üsna korralikult oma kasumites. Asjatundjad on veendunud, et selle taga on just Lidli tulek.
Kuigi kasumi vähenemist võib selgitada ka terve rea muude asjaoludega, annavad nii Maxima kui ka Rimi kasumi vähenemised Leedus kahekohalise protsendi võrra märku ühisest turutrendist, märkis asjatundjate hinnangule tuginedes Leedu ärileht Verslo Žinios.
Konkurents oma turupositsiooni säilitamiseks on pärast Lidli tulekut Leetu muutunud järjest armutumaks. Seda näitavad lisaks eestlastele tuttavate Maxima ja Rimi mullustele tulemustele ka jaekettide Iki ja Norfa majandustulemused.
Nüüdseks on Lidl Leedus püsti pannud 37 kauplust, millest 35 on täiesti nullist üles ehitatud.
Rimi Leedu puhaskasum langes mullu kolmandiku võrra ehk 2016. aasta 1,328 miljonilt eurolt 876 292 eurole. Jaeketi müügitulu oli 2017. aastal 313,2 miljonit eurot, olles 0,1 protsendi võrra väiksem 2016. aasta tulemusest.
Leedu Maxima puhaskasum vähenes 2017. aastal 20 protsenti. Kui veel 2016. aastal deklareeris jaekett 67,99 miljoni suurust kasumit, siis mullu langes see 54,1 miljonile eurole.
Norfa kasum on kahe aasta võrdluses vähenenud mõnevõrra rahulikumas tempos. Kui tunamullu teenis ettevõte 7,99 miljonit puhaskasumit, siis mulluseks langes see 7,4 miljoni euro tasemele.
Norfa kontserni juhi Dainius Dundulise sõnul ei ole see just oluline muutus, kuna vahe senise tulemusega on väike. Tema hinnangul on puhaskasumi kõikumine 20 protsendi ulatuses jaekaubanduses täiesti normaalne. Samas müügitulu kasvas Norfa mullu võrreldes aasta varasemaga 7,3 protsenti, küündides 550,48 miljoni euroni.
Konsultatsioonifirma Toc Solutions juht Nerius Jasinavičius ütles, et asjaolu, et selliste piirkonna jaeturuhiidude nagu Maxima ja Rimi kasum on aastaga kahekohalise protsendi võrra vähenenud, on selge märk Lidli tuleku mõjust.
«Kui tuli uus tõsine tegija, siis asusid kõik oma turuosa säilitamiseks tegutsema. Mängureeglid muutusid. Kuna Lidl mängis agressiivselt hindadega, pidid teised temaga sammu pidama. Sellega suurenesid nii reklaamikulud kui ka maksti mõne toote hinna alandamisega selle tootele peale,» kirjeldas Jasinavičius.
Verslo Žinios on varem kirjutanud, kuidas sealne Maxima asus pitsitama oma tarnijaid, nõudes neilt madalamaid hindu. «Kuna aga tarnijad ei tulnud vastu, siis näemegi selle arvelt ka kasumi vähenemist. Samuti peaks silmas pidama kasvavaid tööjõukulusid, mis moodustavad üsna suure osa ühe jaeketi äritegevuse kuludest,» lisas Toc Solutionsi juht.
Jasinavičiuse hinnangul võis jaekettide kasum väheneda ka alkohoolsete jookide müügi vähenemise arvelt, kuna leedulaste joomiskultuur on hakanud muutuma. Lisaks ostetakse üsna palju Leedus tarbitavast alkoholist nii Poolast kui ka Lätist.
Seda, et Leedu jaekettide kasumite vähenemise taga on Lidl, usub ka Leedu e-kaubanduse liidu juht Vytautas Vorobjovas. Tema sõnul on Lidl suutnud võita endale üsna palju seniseid Maxima kliente.
Maxima on viimase aasta-pooleteise jooksul vastanud turusurvele ka omapoolsete sammudega. Eelmise aasta alguses teatas ettevõte, et maksab oma Poola kauplustes konkurentidest kõrgemat palka, ja asus hindu alandama. Viimast tegi ettevõte hiljuti ka Eestis, alandades mullu oktoobris tuhande toote hinda ja alustades sellega hinnasõda.
Kuigi Leedus kaks aastat tagasi ehk 2016. aasta suvel tegevust alustanud Saksa jaekett Lidl ei ole veel oma senise tegevusaja majandustulemusi avaldanud – ettevõtte majandusaasta lõppes märtsis ja tõenäoliselt avaldab ta need juulis –, räägib ettevõtte pidev laienemine enda eest.
Nüüdseks on Lidl Leedus püsti pannud 37 kauplust, millest 35 on täiesti nullist üles ehitatud. Vaid kahe poe puhul tegutseb jaekett rendipinnal. Samuti on ettevõte soetanud krunte nii Lätis kui ka Eestis, kus plaanib tegevust alustada 2019. aasta lõpus või 2020. aasta jooksul. Lidl otsib juba ka Eestisse esimesi töötajaid.