Enam kui pooled noored eelistavad suvetööna kaubandust
28. mai 2018, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Noored otsivad suveks töökohta eeskätt kaubanduse ja toitlustamise valdkondades, selgus Eesti Kaupmeeste Liidu läbi viidud küsitlusest.
Kaubanduse märkis oma TOP 3 suvetöö eelistuste hulgas 54 protsenti 15-25 aastastest noortest ja toitlustuse valis 56 protsenti vastanutest. Järgnes kontoriabilise töö, mida tehes veedaks suve pooled noortest. Kõige vähem soovivad noored suveks tööle minna logistikasse ja ehitusse.
Kaupmeeste liidu tegevjuhi Nele Peili sõnul selgus küsitlusest, et noored mõtlevad ka tulevikule – suveks tööd valides arvestatakse, milline töö näeb CV-s hea välja ja võiks mõju avaldada tulevasele tööandjale. «Seetõttu eelistatakse kogemust suures ja rahvusvahelises ettevõttes. Töö peaks olema selline, kus saab arendada oma suhtlemisoskust ja keeruliste olukordade lahendamist – neid on ju edaspidi igal elualal vaja. Väga oluliseks peavad noored ka paindlikku tööaega,» ütles Peil. «Koguni kolm neljandikku noortest peab oluliseks aga seda, et töö teeks neid õnnelikuks.»
Kaubanduses näeb suurem osa noori end suvel eeskätt saalitöötajana, kes nõustab kliente ja paneb kaupasid välja. Pooled noormehed panid eelistusena kirja ka töö laos. Vähem sooviti tööd infoletis, kassapidajana või turvatöötajana. Peamiste plussidena, miks just kaubanduses suvel töötada, toodigi välja suhtlemisoskuste arendamine, paindlik tööaeg ja võimalus kooli kõrvalt töötada.
Kolmandik vastanutest arvas, et lisaks suvetööle kaaluksid nad ka edaspidi karjääri just kaubanduses. Selleks, et nad kaaluksid suurema tõenäosusega oma eriala sidumist just kaubandusvaldkonnaga, peaks noorte hinnangul lisanduma karjäärivõimalusi ja kasvama palgad.
«Karjäärivõimalusi on kaubanduses tegelikult väga palju ning meie töö on neid noortele paremini tutvustada,» kommenteeris Kaupmeeste liidu tegevjuht Nele Peil ning selgitas, et kuna tegemist on innovaatilise ja pidevalt areneva valdkonnaga, siis on töökal ja pühendunud noorel võimalik kiiresti tõusta kassapidajast vahetuse vanemaks ja mõne aastaga ka keskastme juhiks. «Meie valdkonnas on tavaks edutada inimesi organisatsioonist seest, mitte erialahariduse pinnalt. Seetõttu pole sugugi harukordne, et kauplusi juhivad kahekümnendates aastates noored ja mitmed tippjuhidki on alustanud kassast või laost. Ent lisaks teenindajatele vajab kaubandus ka muude elualade inimesi – ostujuhtidest kategooriajuhtideni. Samuti kasvavad palgad kaubanduses Eesti keskmisest kiiremini. Tõsi – ka töö muutub järjest mitmetahulisemaks ning seega ka huvitavamaks.»
Eesti kaubandusettevõtted pakuvad suvel tööd enam kui tuhandele noorele, ent igas vanuses töökäsi otsitakse pidevalt ka aastaringselt.
«Kaubanduses töötamist on võimalik ühendada õpingute, lapse kasvatamise, perioodilise reisimise, huvialadele pühendumise, tervisemuredega,» lausus Peil ja lisas, et tegemist ei ei ole sektoriga, mis nõuab töötamist esmaspäevast reedeni ja üheksast viieni, kuigi ka see on võimalik. «Samuti sobib kaubandus eriala vahetamiseks – reeglina töö kõrvalt õppimist igati toetatakse.»
Eestis on kaubandus tööstuse järel suuruselt teine sektor. Kõige enam on kaubanduses töökohti klienditeenindajatele ja müüjatele – sellist ametit peab Eestis 24 000 inimest. Ligi 12 500 inimest on kaupluste juhatajad, ostujuhid, piirkonna ja teenindusjuhid, üle 5500 inimese töötab müügiesindajate või kliendihalduritena, üle 2000 tegelevad turunduse valdkonnaga. Väikepoodnikke ehk kaubanduse valdkonna ettevõtjaid on Eestis ligi 1200.
Küsitluses osales kokku 307 noort vanuses 15-25. Küsitluse viis läbi Uuringukeskus Socio.