Ekspert: kas joogikõrte keelustamisega minnakse üle piiri?

Joogikõrred.

FOTO: PATRICK PLEUL / AFP

Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht Kristjan Oad leiab, et vastupidiselt levinud arvamusele on Euroopa Liidust saanud terve mõistuse hääl ning tehakse ära sellised seadused, mis Eestis ja teistes riikides takerduvad erahuvide ja lühiajalise mõtlemise taha. Näiteks värske plastnõude ja -pakendite piiramise ettepanek.

Kristjan Oadi sõnul tähendab Euroopa Liit tavainimesele tihti kummalist bürokraatiamasinat, mis kehtestab regulatsioone porgandite kõverusele. «Paljudele tundub, et tegeletakse pseudoprobleemidega, aga tegelikult on Euroopa Liidust saanud kogu mandri terve mõistuse hääl,» sõnas ta ja lisas, et Brüsselisse valitud poliitikuid ja ametnikke segavad kohalikud poliitika rahastamise toiduahelad vähem, mistõttu saab käituda riigimehelikumalt.

«Eestis ei tõstetudki lõpuks pakendiaktsiisi,» märkis Oad «Samuti jäi ära saastava diislikütuse lisamaksustamine, mis soodustaks pikas plaanis loodussäästlikumaid transpordiviise.» Oadi sõnul on loomulik, et sellised meetmed ärritavad neid, kelle senine ärimudel satub löögi alla ning kui tegu on ühtlasi potentsiaalsete rahastajatega, ongi pikema vaatega meetmeid keeruline rakendada.

Oad leiab, et Euroopa Liit on end viimasel ajal väga efektiivselt kehtestanud. «Näiteks ei lastud end vastaste hädakisast väga segada ja kaotati ära läbipaistmatud rändlustasud. Aasta hiljem on tarbijad rahul ning ka telekommunikatsioon endiselt kõrge kasumlikkusega valdkond,» ütles Oad.

Majanduspoliitika üks ülesanne on suunata kogu ettevõtlust jätkusuutlikumale teele. «Paistab, et aina enam kannavad seda lippu Euroopa Liidu juures töötavad poliitikud ja ametnikud. Eks neil on seda ka endal vaja – kuidagi peab ju Euroopa Liitu eurooplastele oluliseks tegema. Sellise trendi jätkudes võidavad Euroopa tarbijad ja Euroopa ettevõtluskeskkond. Kaotavad need, kelle äri on üles ehitatud suletusele, raiskamisele või odavusele,» lisas Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuht.

Euroopa Komisjon tegi eelmisel nädalal ettepaneku keelata mereprügi vähendamiseks ühekordsed plasttooted ning seada tootjatele kohustus aidata katta jäätmekäitluse kulusid. Osa ühekordselt kasutatavatest plasttoodetest keelustatakse ja nende asemel võetakse kasutusele kestlikumad tooted. Ettepanek puudutab näiteks plastist vatitikke, söögiriistasid, taldrikuid ning joogikõrsi.

    Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

    Loe ka neid

    Tagasi üles