Kuidas tarbija toitu ostes petta saab?

JRC laborites kontrollitakse kvaliteetveinide vastavust ELi seatud tingimustele. Näiteks ei tohi kvaliteetveini olla lisatud vett ega suhkrut.

FOTO: Maria Joost

  • Toidupettuses on tahtlikku kavatsust tarbijat petta väga raske tõestada.
  • Toidupettus ei ole midagi uut, teateid sellest on juba Rooma ajast.

Tarbijaid saab toiduga petta mitut moodi. Näiteks oliiviõli puhul võivad tootjad asendada mingi osa oliiviõlist odavama mandliõliga, millest tarbija ei pruugi aru saada.

Või asendatakse esimese pressi oliiviõli rafineeritud oliiviõliga. Ühtlasi võib tootja tarbijat petta ka geograafiliselt: näiteks seisab sedelil päritolumaana Itaalia, kuid tegelikult on õli pärit Indoneesiast. Tarbija petmine on ka see, kui tootja väidab, et nende õli on toodetud vastutustundlikult, kuid tegelikult ei ole.

Loe ka neid

Tagasi üles