Mida teha kodus tekkivate ehitusjäätmetega?
4. juuli 2018, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saabunud suvi paneb paljud koduomanikud mõtlema remondile – uuendamist vajav magamistuba, vannituba või muu kodune ruum toob endaga kaasa aga suure hulga ehitusjäätmeid.
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul on eriti kortermajade puhul aastatega muutunud elanike suhtumine ehitusjäätmetesse. «Vanasti visati heal juhul kõik ehitussodi olmejäätmete prügikasti, halvemal juhul viidi metsa,» viitas Tammaru.
Kortermajade puhul on täna kohustus biojäätmed visata biojäätmete prügikasti ning paberprügi paberjäätmete prügikasti. «Segaolmejäätmete konteinerisse sobib kõik muu igapäevaselt tekkiv prügi. Ohtlikud jäätmed, mööbel ning ehitusjäätmed ei ole kindlasti segaolmejäätmed ning nende viskamisel eelnimetatud konteinerisse, võib prügivedaja loobuda konteineri tühjendamisest,» kirjeldas Tammaru.
«Lihtsaim viis koduse remondi käigus tekkivate jäätmete lahtisaamiseks on koguda jäätmed nt esikus suurtesse prügikottidesse ning siis tellida jäätmekäitlejalt ehitusjäätmete konteiner,» viitas Tammaru ja lisas, et eriti sobiv on selleks Big Bag tüüpi jäätmekott, kuhu mahub üks kuupmeeter ehitusprügi ning mida on mugav kortermajade trepikodade kõrvale hetkeks paigutada.
Tallinna piires on näiteks sellise konteineri rendimaksumus koos kohaletoomise ja ärvaviimisega 99 eurot. «Mõistlik on korraga täita mitu Big Bag kotti, sest äraveo hind selletõttu kallimaks ei lähe,» viitas Tammaru.
Soodne valik on ka tuua ehitusjäätmed kohalikku jäätmejaama, kus kuupmeetri segaolmejäätmete vastuvõtmine maksab ca 25 eurot. Ent sellisel juhul lisanduvad kulud transpordile ja haagise rendile, kus vajalik on haagisekonksuga sõiduauto olemasolu. «Kes vähegi oma aega väärtustab, näeb Big Bag teenuses head valikut oma aja säästmisel,» usub Tammaru.