EL kavatseb inimeste palga tõusule piirangud panna
30. mai 2011, 08:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Euroopa Komisjoni ettepanek praegusel kujul läbi läheb, seotakse euroliidu liikmesriikides palgatõus tootlikkusega ja ka Eestis ei saa palgad enam nii kiiresti tõusta, nagu kogesime eelmise kümnendi teises pooles. Sellise korra kehtestamisega loodetakse vältida edaspidiseid majanduskriise.
Osana liikmesriikide majanduspoliitikate suurema ühildamise kavast pakkus komisjon välja nn makromajanduslike ebastabiilsuste tulemuskaardi, mida nüüd arutatakse liikmesriikide ja Euroopa Parlamendiga.
See sisaldab üheksat indikaatorit, mida komisjon liikmesriikides jälgima hakkab. Kui indikaator liigub etteantud vahemikust välja, soovitab komisjon liikmesriigil midagi ette võtta, et tasakaal taastada. Kui riik soovitusi ei täida, on võimalik talle määrata trahv kuni 0,1 protsendi ulatuses SKTst.
Üks üheksast näitajast on tööjõu ühikukulude indeks. «See mõõdab lihtsustatult seda, kui palju on kasvanud või kahanenud tööjõukulu, mis kulub ühe ühiku kauba või teenuse tootmiseks,» selgitas Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR vanemanalüütik Janno Järve.
Analüütikud kritiseerivad
Komisjoni ettepaneku üksikasjad pole veel avalikud, kuid Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni kätte sattunud dokumendist nähtub, et kava kohaselt ei tohiks tööjõu ühikukulude kasv kolme aasta jooksul ületada euroala riikides üheksa protsenti ja teistes ELi riikides 12 protsenti.
Konföderatsiooni arvutused näitavad, et ELis on vaid kolm riiki, kus tööjõu ühikukulude kasv on aastatel 2001–2010 kogu aeg jäänud nendesse piiridesse – Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria. Eestis on kasv sel ajavahemikul jäänud alla üheksa protsendi vaid 2002. aastal. 2008. aastal oli kasv kavandatavast piirmäärast koguni mitu korda suurem – 48 protsenti.
Järve sõnul on palkade tõusu jälgimine hädavajalik, sest tootlikkusest oluliselt kiirem palgatõus on üldjuhul ohu märk. Samas avaldas temagi kahtlust, kas indikaatorite valik on Eesti jaoks õnnestunud.