Üks küsimus: kuidas esitada lahkumisavaldus päevapealt lahkumiseks

FOTO: Tööinspektsioon

Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab lahkumisavalduse esitamist.

Küsimus

Esitasin tööandjale lahkumisavalduse 12. mail erakorraliselt ja päevapealt lahkumiseks alates 16. maist. Põhjuseks püsiv, 60-protsendiline tervisekahjustus. Esitasin lahkumisavalduse paberil. Kas ma võin ja kas sellel teol on ka juriidiline alus, kui ma esitan uue lahkumisavalduse e-kirjaga, et vabastada mind töölt hoopis 14. maist? Muidu peaksin 15. mail jälle tööl olema kella 8-19. Tervis lihtsalt ei pea vastu sellisele koormusele. Ja lisaks kui kehtima jääb avaldus, kus soovisin lahkuda alates 16. maist, kas pean siis veel 16. mail tööl olema või mitte?

Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava

Saan teie kirjast aru, et soovite töölepingu lõpetada esimeses avalduses toodud tähtajast kaks päeva varem. Selgitan, et töölepingu ülesütlemisavalduse saab avalduse esitanud pool tagasi võtta ainult teise poole nõusolekul. Ehk siis saate töölepingu ülesütlemisavalduse tagasi võtta tööandja nõusolekul. Juhul, kui tööandja on nõus lugema esimest töölepingu ülesütlemisavaldust kehtetuks ja nõus uut ülesütlemisavaldust aktsepteerima, siis on uue ülesütlemisavalduse esitamine võimalik. Avalduse tagasivõtmise nõusoleku soovitan vormistada kirjalikult, et ära hoida hilisem võimalik vaidlus.

Teie poolt esitatud sõnastus «alates» sellest ja sellest kuupäevast, on tekitanud varemgi pooltes küsimusi ja vaidlusi. Töölepingu seaduses ei ole sätestatud sõnastust, kuidas lepingu pool peab end väljendama, kui soovib teisele poolele lepingu lõppemisest teada anda. Oluline on, et lepingu pool peab ülesütlemisavalduses väljendama selgelt ja üheselt mõistetavalt oma tahet.

Seega jääb lepingupoole otsustada, kuidas ta avalduse sõnastab, ning kas ta tahab ülesütlemisavalduses ära näidata kuupäeva, millal on viimane tööpäev või siis millal peaks tööleping lõppenud olema, millega näidatakse ära, et sellest päevast enam tööle minema ei pea ehk siis viimane tööpäev on sellele eelnev päev. Lepingu pool, kes ülesütlemisavalduse esitab, peab teadma, millist tahet ta avaldab.

Lepingupoolte vahelise vaidluse korral lahendab küsimuse töövaidlusorgan.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles