Kuidas töötavad suitsuvabad nikotiinitooted?
15. juuli 2018, 10:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate jooksul on nii Eestis kui maailmas saanud üha populaarsemaks suitsuvabad tubakatooted. Sellised tooted erinevad tavalistest sigarettidest seetõttu, et seal ei toimu tavapärast põlemisprotsessi. Millised seadeldised on kõige levinumad ja kuidas need töötavad?
Suitsuvabasid tooteid on kahte põhilist tüüpi: tubaka kuumutamisel põhinevad ja e-sigaretid. Lisaks on maailmas levinud snus, närimistubakas ja plaastrid. Kui viimased kolm on suhteliselt lihtsa ülesehitusega tooted, siis kaks esimest on tehniliselt oluliselt keerukamad.
Levinuim kuumutatav (heat-not burn) tubakatoote maailmas on IQOS, mis Eesti kaubandusvõrgus veel kättesaadav pole. IQOS kujutab endast e-sigarettidele üpris sarnast välimust, kuid on tegelikult täiesti erineval põhimõttel töötav seade.
Kirjasule-suurusega IQOS’e seadme külge ühendatakse väiksed tubakapulgad, mida toode kuumutab ja selle tulemusel tekib aerosool. Tubakapulgad koosnevad kokkusurutud tubakalehtedest ning veel mõnest üksikust lisandist nagu vesi, tselluloosifiiber ja glütseriin. Suitsetamiseks asetatakse tubakapulk seadeldise hoidikusse, mis kuumutab seda elektrooniliselt kontrollitava metallplaadiga.
Kui tavalised sigaretid põlevad 600-800 kraadi juures, siis IQOS-es kuumutatakse tubakas kuni 300 kraadini, mis on piisav, et tekiks aerosool, kuid mitte põlemisprotsess. Seadeldist peab aeg-ajalt laadima iPodi-laadse kujuga laadijaga.
Sarnaseid tubakat kuumutatavaid tooteid on teisigi – levinuimad neist Glo, Ploom Tech, V2 Pro – , kuid toimemehhanismid on kõigil mõnevõrra erinevad. Ühendavaks elemendiks aga see, et kasutatakse tubakat, mida põletamise asemel kõrgel temperatuuril kuumutatakse.
Kuumutatavad tooted erinevad e-sigarettidest, kuna seal ei kasutata tubakalehti.
E-sigarette müüakse erineva kuju ja suurustega, mistõttu on nende vahel vahe tegemine keerulisem. E-sigaretid võivad näha välja väga sarnased tavaliste sigareti, sigari või piibuga. Mõned neist on ehitatud sulepea sisse, teised USP pulkadesse või on need sarnased mõne teise igapäevaselt kasutatava tootega.
Aga mis neil on ühist? Enamikul neist on aku, kütteelement ja hoidmiskoht, kuhu sisestada vedelik. Sellised seadmed tekitavad nikotiini sisaldavast vedelikust aerosooli, mis võib olla erineva nikotiini sisalduse ja maitsetega.
Kuna e-sigarette on väga palju erinevaid, siis tuleb nende soetamisel olla väga ettevaatlik. Vältida tuleks selliste toodete ostmist tundmatutest Aasia e-kauplustest, kuna seal ei tagata sageli toote ohutust. Maailmas on olnud juhte, kus defektsed e-sigarettide akud süttivad või plahvatavad ja tekitavad seetõttu inimestele vigastusi.
Tootjad väidavad, et suitsuvabad tubakatooted on tervisele vähem ohtlikumad, kuna võrreldes sigarettide suitsetamisega ei jõua organismi tõrva ja mitmeid teisi kemikaale. Kas see on tõesti nii, on praegu mitmel pool maailmas sõltumatute valitsusasutustega seotud uuringukeskuste poolt uurimisel. Fakt on aga endiselt see, et kõige parem on tervisele suitsetamine sootuks lõpetada.
E-sigaretid ja kuumutatavad tooted ei ole mõeldud rasedatele naistele, lastele ega täiskasvanutele, kes ei ole varem kasutanud tubakatooteid. Kuigi need tooted on erinevate uuringute põhjal sigarettidest vähem tervisekahjusid põhjustavad ja Ühendkuningriikide tervishoiuministreerium koguni soovitab e-sigarette sigarettidest loobumise alternatiivina, siis pole need täielikult ohutud ja sisaldavad sõltuvust tekitavat nikotiini ning vähesel määral teisi ohtlike aineid.