Tänavu on eelviimane suvi, kus kodus võib prügi ühte kasti visata

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Prügikast.

FOTO: Arvo Meeks / Valgamaalane

Aastaks 2020. peab Eestis lõppema tänases mahus sega-olmejäätmete teke. Statistika järgi on Eesti on Euroopa Liidus üks suurimaid sega-olmejäätmete tekitajaid inimese kohta ning peamiselt tuleneb see eestlaste vähesest soovist oma jäätmeid sorteerida.

Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liikme Bruno Tammaru sõnul on meie ühiskonnas aastakümneid prügisse suhtutud kui prahti, mida kogutakse tüüpiliselt kraanikausialusesse prügikasti, mis siis ühte suurde konteinerisse kallatakse. «Tegelikult on prügi hulgas palju väärtuslikku materjali – seal on meie enda raha eest ostetud pakendid, paber ja muud jäätmed, mille ühte kasti kokku korjamine rikub kogu kinnimakstud väärtuse,» kirjeldas Tammaru.

Tema sõnul on eestlaste soovimatus jäätmeid sorteerida kentsakas, sest suurem jäätmete taasukasutamine tähendaks vähem tselluloositehaseid, metsaraiet ning prügi looduses. 

Kodudes tekkivad sega-olmejäätmed jõuavad kõik prügilasse, kus need aastakümneteks laokile jäävad. Tammaru sõnul tuleb ikka ja jälle paljudele üllatusena, et inimeste äravisatud sega-olmejäätmeid jäätmevedajad hiljem ei sorteeri. «Tänane tehnika pole suuteline sorteerima efektiivselt sega-olmejäätmeid, kus on segunenud toidujäätmed, paber, pakendid ja muu kodudes äravisatav prügi,» sõnas ta ja nentis, et nii nagu mujal Euroopas, kallatakse ka Eestis sellised jäätmed lihtsalt prügilasse või põletatakse prügipõletuse tehastes.

Koos välismaise jäätmekütuse kasvuga Iru elektrijaamas on viimastel aastatel vähenenud kohalike olmejäätmete põletamine ning taas kasvama hakanud sega-olmejäätmete ladestamine prügilates.

Tammaru sõnul on kõige mõistlikum kodudes tekkivad jäätmed kohe liigiti koguda ja vältida jäätmete segunemist. «Korterelamute prügimajades on juba täna kaks olulist konteinerit olemas: üks biojäätmetele ja teine vanapaberile,» märkis ta ja kinnitas, et nende konteinerite sisu leiab tee taaskasutusse ja seda Eestis.

Kõige lihtsam viis alustada jäätmete liigiti kogumisega on koguda kodused toidujäätmed eraldi prügikasti. «Kui me paneks sinna kraanikausi alla lisaks veel ühe väikese, kaanega prügikastikese toidujäätmete jaoks, olemegi teinud tänuväärse ja väga suure sammu targema prügikogumise suunas,» kutsus Tammaru üles toidujäätmeid liigiti koguma.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles