Alkoholitootjad ja tervisekaitsjad pidasid tulist arutelu

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Triinu Täht sotsiaalministeeriumist ja Maris Jesse tervise arengu instituudist Tallinnas toimunud vastutustundliku alkoholiturunduse seminaril.
Triinu Täht sotsiaalministeeriumist ja Maris Jesse tervise arengu instituudist Tallinnas toimunud vastutustundliku alkoholiturunduse seminaril. Foto: Tallinna TV / Andres Loorand

Mõne päeva eest toimunud arutelul paljastus terviseedendajate ja alkoholitootjate tuline vastasseis – üksmeelt pole nende vahel selleski, mis on alkohol, rääkimata sellest, kuidas eestlasi alkoholi liigse tarvitamise eest kaitsta.



Alkoholitootjatest, nende toel tegutsevate organisatsioonide esindajatest, reklaamiinimestest ja terviseedendajatest koosnev paarikümneliikmeline seltskond kogunes Tallinnas Meritoni hotellis neljapäeval.

Seltskonda kuulusid ka viimastel nädalatel avalikkuse ees justkui vaenujalale asunud tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse ja alkoholiga siidrit alkoholivabaks nimetava A. Le Coqi juht Tarmo Noop.

Rahvusvahelisest seminarist, kuidas toimub alkoholitootjate eneseregulatsioon ja kuidas teha vastutustundlikku alkoholireklaami, kujunes üsna emotsionaalne sõnasõda. Esimeseks tüliõunaks oli küsimus, kas alkoholireklaam suurendab alkoholi tarvitamist või mitte.

Sõna sõna vastu

Seminaril esimesena sõna võtnud tšehh David Binar tootjate toel tegutsevast rahvusvahelisest alkoholipoliitikate keskusest tõi välja asjaolu, et reklaami mõju liigsele alkoholitarvitamisele pole teaduslikult tõestatud.

Järgmisena sai sõna sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Triinu Täht, kes rõhutas just vastupidist. Et reklaam mõjutab alkoholi tarvitamist, on tema sõnul sama kindlalt tõestatud kui seegi, et hind on üks oluline tegur, mis vähendab või suurendab alkoholi tarvitamist. Sellele reageerisid saalis istuvad tootjate esindajad ilmekate pearaputustega.

Binar tõi oma seisukoha kaitseks välja näited uuringutest, milles on uuritud alkoholi tarvitamist riikides, kus kange kraami reklaam on rangelt piiratud või keelatud, ja riikides, kus see on väga liberaalne. Need uuringud pole kinnitanud, et reklaami piiramine vähendaks tarvitamist.

Hiljem märkis ta, et näiteks Saksamaal pole alkoholireklaamil piiranguid ja ka tubakareklaam on seal lubatud, ometi pole Saksamaa sugugi õudne koht elamiseks.

Jesse tõi jällegi vastupidise näite Prantsusmaalt, kus alkoholireklaam on keelatud – ka seal pole midagi katastroofilist juhtunud. Üksmeelele jõudmata lõpetas ta selle arutelu, lubades teema juurde tagasi tulla sügisel tervise arengu instituudi korraldataval seminaril.

Jesse ettekanne tõi vastuolud tootjate ja terviseedendajate vahel veelgi teravamalt välja – alkoholitootjatega on istutud «ümarate ja kandiliste laudade taga ja klassiruumi moodi loengusaalides», kuid ometi pole ühist arusaamist, mis on etanool ja millised on selle mõjud.
«Kui me selles kokku ei lepi, ei saa tegelikult rääkida koostööst,» nentis tervise arengu instituudi direktor.

Tootjate eneseregulatsiooni toimimise pani Jesse samuti kahtluse alla. Tema hinnangul annab kahtluseks alust see, et tootjad ei suuda alati kinni pidada ka seadusega pandud kohustustest. Kõige sagedamini eksivad tootjad alkoholireklaamide puhul hoiatustekstidega – need kirjutatakse imeväikselt ja vaevumärgatavalt.

Saku esindaja märkis seepeale, et tootjatel ei ole halbu kavatsusi, pigem on tegemist inimlike vigadega. Jesse vastas jällegi, et inimlikke vigu on hea tahte puhul lihtne vältida: reklaami tuleb enne trükki laskmist või avaldamist kontrollida.

Kultuurist kultuurituseni

Üks viimaseid sõnavõtjaid oli seminaril kodumaiste alkoholitootjate liidu juht ja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi, kes üritas saalis kasvanud pingeid maha võtta Jesse keeleoskuse kiitmise ja hotelliaknast paistva ilusa vaate kommenteerimisega. Ta kutsus terviseedendajaid üles lõpetama loenguid maksahaigustest ja loobuma šokikampaaniatest.

Pigem võiks õpetada eestlastele joomiskultuuri ja võõrutada inimesed kombest juua üksi otse pudelist. «Teeme seda koos ja oleme mõistlikud,» oli Kalvi sõnum. Selline ühine lähenemine oleks tema hinnangul parem kui praegune vastastikune kampaaniate tegemine.

Seepeale lausus sotsiaalministeeriumi esindanud Täht, et nemad ei saa kindlasti lüüa kaasa inimeste jooma õpetamises, sest see on üleskutse alkoholi tarvitamisele, olgugi et kultuursel viisil. Samuti pani ta ette teha korralikud uuringud, mis selgitaksid välja, kas alkoholikahjude vähendamisele aitab rohkem kaasa inimeste teavitamine võimalikest tagajärgedest või siis kultuurse joomise õpetamine.

Kalvi tuli seepeale tagasi selle juurde, et praegu kulutatakse aega, raha ja ressursse üksteisega vaidlemisele ning emotsionaalsete väljaütlemistega luuakse vastandumist. «Kõige tähtsam on mõista, et ma ei ole õnnelik, kui lapsed joovad viina ja Tarmo (A. Le Coqi juht Tarmo Noop – toim) pole õnnelik, kui lapsed joovad õlut,» lõpetas ta oma sõnavõtu.

Seminar lõppes korraldaja kutsega väiksele dringile, millest enamik osalejaid siiski loobus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles