Elektrilevi vastus Indrek Lubergile: elektriarve prognoosimine on pigem harva esinev juhtum

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kaugarvesti.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Ettevõtja Indrek Luberg kirjutas eilses Postimehes, kuidas Elektrilevi oli rikkis kaugloetava arvesti tõttu iga kuu tema teadmata elektritarbimist hulga suuremaks prognoosinud. Elektrilevi sõnul on tegemist pigem harva esineva juhtumiga.

«Koduse elektritarbimise analüüs tõi välja huvitava anomaalia – 2017. aasta oktoobrist kasvas summa elektriarvetel märgatavalt,» kirjutas ettevõtja Indrek Luberg eilses Postimehes. «Mitu kuud hiljem sain teada põhjuse, milleks on väidetav probleem kaugloetava arvesti andmete edastamisel ning sellega kaasnenud märge arve teise lehekülje ülaservas: näidud sisaldavad prognoositud koguseid.»

Nimelt oli tekkinud Lubergi kaugloetava arvestil rike, mis ei edastanud Elektrilevile õigeid andmeid elektritarbimise kohta. Sellest, et reaalse elektritarbimise asemel hakkas Elektrilevi arveid prognoosima, sai Luberg teada alles siis, kui hakkas suurenenud elektriarvetesse rohkem süvenema. Vahepeal oli aga Elektrilevi arvele kogunenud 400 eurot.

Elektrilevi mõõtevarade üksuse juhi Priit Paltmanni sõnul prognoosib Elektrilevi tarbimise andmed siis, kui arvestist ei jõua mingil põhjusel tarbimise andmed nendeni. «Üldjuhul ei ole tegemist otseselt katkise arvestiga, vaid mingite väliste teguritega/seadmetega, mis segavad andmeedastust,» sõnas ta ja märkis, et andmeedastust võivad segada kahtlase päritoluga elektriseadmed, vanad või rikkis telerid, aga ka mõne teise taristuhaldaja võimsad elektriseadmed, näiteks veepump. Sellised seadmed võivad häirida nii konkreetse tarbimiskoha kui ka naabrite mõõteandmete laekumist.

Arvesti tegelikult töötab, mõõdab tarbitud elektrikoguseid ja need salvestuvad kaugloetavasse arvestisse. Need lihtsalt ei jõua mingi perioodi jooksul, kui andmeside on häiritud, Elektrilevisse. «Kui tuvastame häire põhjustaja, võtame ühendust häiret põhjustava elektripaigaldise omanikuga ja proovime olukorda lahendada, tagamaks korrektne andmete edastamine,» sõnas Paltmann.

Prognoositud andmekogused lähtuvad sama tarbimiskoha varasematest tarbimismahtudest. «See tähendab, et kui juhtub selline harv juhus, et kaugloetav arvesti ei edasta andmeid, siis eeldusel, et tarbimise iseloom ei ole oluliselt muutunud, peaksid prognoositud mõõtekogused vastama inimese tegelikule tarbimisele,» selgitas Paltmann. «Kuna aga tegu on prognoosiga, siis võib esineda väiksemaid ja harva ka suuremaid erinevusi tegelikust tarbimiskogusest.» Kuna andmeside riketest olenemata säilivad andmed arvestis, siis pärast andmeside taastumist saab Elektrilevi prognoositud perioodi andmed üle kontrollida ja tasaarvestuse tegelike mõõtandmetega teha.

«Seega, kui vaadata pikemat perioodi, siis klientide makstud arved vastavad täpselt tarbitud elektrikogusele, sõltumata sellest, kas mingil ajal sellel perioodil olid tarbimiskogused prognoositud,» sõnas Paltmann.

Kui Elektrilevi peab andmesidehäirete tõttu tarbimiskoguseid prognoosima, siis on vastav märge ka kliendile saabuval arvel. «Näitude teatamine ei ole sellisel puhul otseselt vajalik, kuna pärast andmeside taastamist saame teha nii või teisiti tasaarvelduse vastavalt tegelikele tarbimiskogustele, kuid näite võib teatada, et prognoositud tarbimiskogused oleksid täpsemad ja seega oleks ka hilisem tasaarveldus ühele või teisele poole väiksem,» rääkis Paltmann.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus
Tagasi üles