Ravimtaimede spetsialist Aivi Maandi kirjutab oma raamatus «Poolsada tarvilikku kodumaist ravimtaime», et ravimtaimi tuleb kuivatada kohe pärast kogumist ja puhastamist, hiljemalt 3-4 tunni möödudes.
Mida peaks teadma ravimtaimede kuivatamisest?
13. juuni 2011, 16:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sobivaim temperatuur selleks on 25 kuni 30 kraadi. Ruum olgu tolmuvaba ja õhutatav. Taimi kuivatatakse paberil, papil või puukastis, aeg-ajalt segades.
Ei tohiks kasutada trükikirjaga paberit, millelt võib eralduda mürgist trükivärvi. Õige on kuivatamine pimedas, taimed võib näiteks paberiga katta. Kuivatamisel peab säilima taime värv, lõhn ja maitse.
Taim on kuiv, kui ta tundub käes katsudes kerge, õied ja lehed lagunevad kergesti, juured ja varred murduvad krõpsuga, viljad ei kleepu kokku.
Hea on kuivatada lehti ja pungi koos võrsetega, marju kobaratena ja lehti koos tükikese rootsuga.
Allikas: Maandi, A. (2004). Poolsada tarvilikku kodumaist ravimtaime. Tallinn: Kirjastus Ilo.