Kuidas ennetada vautšeri ostmise ohte?

Enne vautšeri ostmist tasub uurida ettevõtte tausta ja lugeda läbi tingimused.

FOTO: Mihkel Maripuu

Sooduskupongide ehk vautšerite müük, millega pakutakse tavapärasest soodsama hinnaga kaupu ja teenuseid erinevate ettevõtete juures, on viimase aasta jooksul kogunud populaarsust nii tarbijate kui kauplejate seas.


Tarbijakaitseameti teatel on tarbijate põhilised probleemid seoses vautšerite müügiga seotud ebapiisavate või keeruliste tingimustega. Sageli ei loe tarbijad enne sooduskupongi ostmist tingimusi korralikult läbi, mistõttu ei märgata, et teatud tähtpäevaks on vaja ennast teenusepakkuja juures registreerida või et vautšer kõikidele kaupadele ja teenustele ei laiene vms.

Tarbijakaitseametisse on laekunud kaebusi tarbijatelt, kes on ostnud vautšeri, kuid ei saa seda kasutada – vautšereid müünud ettevõte ei tegutse.

Kuidas ennetada võimalikke probleeme?

• Enne vautšeri ostmist vaata ja võrdle soovitud toodete või teenuste hindu teiste pakkujate juures. Mõnikord võib selguda, et soodustust pakkuva ettevõtja teenus ongi tavapärasest kallim ja konkurent pakub sama asja hoopis odavamalt.

• Kontrolli enne vautšeri ostmist kas internetist või soovitavalt kohapeal, kas ettevõte reaalselt ka tegutseb.

• Enne raha ülekandmist veendu, et tegemist on reaalse vahendusega – helistage ettevõttesse, mille vautšerit soovite osta ja kontrollige, kas nad on kampaaniast teadlikud.

Uurige vajadusel äriregistrist ja internetist, kui kaua vahendaja on tegutsenud, kas varem on ilmnenud probleeme – selline info levib foorumites väga kiiresti. Kui tekib kahtlus, siis pole mõtet riskida.

Tarbijakaitse juhib tarbijate tähelepanu ka asjaolule, et tulenevalt võlaõigusseadusest saab tarbija interneti vahendusel ostetud sooduskupongist 14 päeva jooksul loobuda ja oma raha tagasi küsida. Siin tuleb siiski arvestada, et võlaõigusseadus lubab kauplejal mitte taganeda lepingust, mis on sõlmitud veoteenuse, majutusteenuse, meelelahutusteenuse või toitlustusteenuse osutamiseks teatud aja jooksul või kui ostetav kaup või teenus valmistatakse eritellimusena just sellele kliendile. Lihtsamalt öeldes – näiteks erinevatest piletitest või söögikohtade vautšeritest ei saa seaduse järgi taganeda.

Amet soovitab siiski eelistada vahendajaid ja kauplejaid, kes võimaldavad taganeda igasugustest vautšeritest. Enne vautšeri ostmist tuleb vahendaja tingimustest lugeda, kelle poole peab taganemisavaldusega pöörduma – kas vahendaja või kaupleja poole, kelle teenuse kasutamiseks vautšer on ostetud.

Tegutsevad vahendajad kasutavad erinevaid skeeme, kuid lõppkokkuvõttes on lepingu pooleks siiski kaupleja, kellel on ka raha tagastamise kohustus, kui vahendajaga ei ole teistmoodi kokku lepitud.

Taganemise korral on tarbijal õigus tagasi saada vautšeri eest tasutud summa, mitte teenuse tegelik maksumus, nagu sageli arvatakse.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles