Kali ja siider ärgitasid karskusliitu riigi poole pöörduma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Karskusliit AVE pöördus põllumajandusministri, sotsiaalministri ja rahandusministri poole avaliku kirjaga, milles kutsus riiki üles eri meetoditega kindlustama, et lahjad alkohoolsed joogid ei saaks noortele astmelauaks alkoholi tarvitamisele.
Karskusliit juhib riigi tähelepanu vajadusele tarbijaid alkoholisisaldusest teavitada, alaealisi alkoholi sisaldavatest jookidest eemal hoida ning kindlustada, et Eesti turul oleks piisavalt kvaliteetseid ja tervislikke mittealkohoolseid jooke, mis oleksid odavamad kui odavaimad müügil olevad alkohoolsed joogid.
«Arvestades, et lähtuvalt Alkoholiseadusest on alkoholitootjatel õigus toota madala alkoholisisaldusega jooke, mis ei ole seadusest tulenevalt alkohoolsed joogid (alla 1,2 mahuprotsendi ja õllede puhul alla 0,5 mahuprotsendi) ning ei kuulu seega vastava regulatsiooni alla, on selliste alkoholisisaldavate jookide näol tegemist omamoodi «halli tsooni» jäävate jookidega, mille liigtarvitamise puhul näiteks kuumal suvepäeval, võivad lapsed saada siiski kahjustatud,» märkis karskusliit.
«Alaealiste alkoholi tarvitamine on Eestis oluliseks probleemiks ning alkoholisisaldusega (ka seaduse alusel alkoholiks mitte klassifitseeruvad) joogid võivad noortele ja lastele eriliselt huvi pakkuda. Nagu uurimused kinnitavad, on madala alkoholisisaldusega joogid noortele astmelauaks kangemate jookide juurde.»
Karskusliit osutab tähelepanu, et kuigi hind on uuringute kohaselt olulisimaks heidutusvahendiks noorte alkoholi tarvitamise vähendamisel, on Eesti turul rohkelt väga madala hinnaga alkohoolseid ja alkoholi sisaldavaid jooke.
«Koos teatud konkreetsete turustamisvõtetega (näiteks alkoholile sarnaselt pakendamine) võivad sellised joogid suurendada ohtu, et alaealised teevad kiirema valiku mittealkohoolsetelt jookidelt alkohoolsete jookide kasuks,» leidis AVE.
«Kutsume riiki
- kindlustama, et lahjad alkoholisisaldusega joogid ei oleks oma tootmis- ja turustamisvõtete kaudu potentsiaalselt noortele astmelauaks alkoholi tarvitamisele;
- hinnapoliitikas arvestatama asjaoluga, et hind on üheks olulisimaks mõjutajaks noorte alkoholi tarvitamise kontekstis. Oluliseks määratlejaks on just alkoholivabade jookide ja alkohoolsete jookide hindade vahe. Kaaluda võiks Saksamaal kehtivat nn «õunamahla seadust», mille kohaselt peab turu odavaim mittealkohoolne jook olema odavam kui odavaim alkohoolne jook;
- kindlustama, et riiklikud järelevalveametid pööraksid piisavat tähelepanu, et alkohoolsete jookide turustamine ei oleks suunatud alaealistele;
- garanteerima, et tarbija oleks alati teavitatud, kui konkreetne jook sisaldab alkoholi ja seda viisil, mis ei muudaks selle atraktiivseks alaealistele;
- säilitama kehtivat olukorda, kus tarbijad saaksid valida ka täiesti ilma alkoholisisalduseta kalja.
Kutsume tootjaid
- hoiduma reklaamimis- ja turustamisvõtetest, mis muudavad alkohoolsed joogid kütkestavaiks alaealistele ja noortele;
- mitte suunama alkoholisisaldusega mittealkohoolseid jooke alaealistele,» seisab pöördumises.