ELi uued reeglid laiendavad «tarbija» definitsiooni
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
11. juuli 2011, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Europarlament võttis jaanipäeva ajal vastu tarbija õiguste direktiivi, mis laiendab nende isikute ringi, kes saavad tarbijakaitse reeglite alusel kaitset.
Üheks peamiseks uuenduseks on ekspertide hinnangul «tarbija»-mõiste muutmine.
«Kui seni loeti Eesti õiguses tarbijaks füüsilist isikut, kes kasutab ostetavaid asju ja teenuseid üksnes väljaspool majandus- või kutsetegevust, siis uue direktiivi valguses on tarbijaks see isik, kes kasutab neid peamiselt väljaspool majandus- või kutsetegevust,» selgitas Tartu Ülikooli tsiviilõiguse dotsent Margus Kingisepp.
Ta tõi näite advokaadist, kes ostab endale eraisikuna auto, sõidutab sellega nädalavahetustel perekonda ja teeb nädala sees väiksemas mahus ka töösõite. «Senine Eestis kehtiv õigus sellist näidet sisuliselt tarbijakaitse juhtumina ei käsitle. Direktiivi kohaldamisalas on sellises olukorras kaitse võimalik,» ütles Kingisepp. «Direktiivi kirjutatud sõna «peamiselt» laiendas oluliselt kaitstavate isikute ringi.»
Selline muutus lahendab tulevikus ilmselt ka nende inimeste probleemid, kes pöörduvad tarbijakaitsesse seoses osalt tööks ja osalt isiklikuks otstarbeks kasutatud sülearvutil tekkinud puudustega. Praegu on sellised kaebajad saanud vastuseks, et probleemi lahendamine pole tarbijakaitse pädevuses.