Juhtkiri: võtta ravimeid või osta vorsti?

FOTO: Urmas Nemvalts

Osa inimestest, kes praegu ägavad liigraske ravimikulu all, võivad juba sügisel hõlpu saada. Ravimid mõjuvad ikka siis, kui patsient neid tarvitab. Pelgalt sellest, et arst retsepti välja kirjutab, haigused ei kao. Kui rohud on inimeste jaoks üleliia kallid, siis jäetakse need ostmata ja tervist ei tule kasutamata retseptist juurde rohkem kui suvalisest posimisest.


Teiselt poolt ei saa me ka maksumaksjatena valimatult kinni maksta kõike, mis kellelgi tuleb pähe apteegist osta, ammugi ei saa ülempiiriks võtta summat, mis kellelgi tuleb pähe ravimite eest küsida.

Nii ongi ravimikulude katmine täppiskõnd kahe ebasoovitava äärmuse vahel. Teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes on Eestis see osa, mis patsiendid ise ja otse retseptiravimite eest maksavad, suhteliselt väga suur, küündides keskeltläbi üle 40 protsendi.

See tähendab osale haigetest inimestest valikut, kas võtta arsti poolt ette kirjutatud ravimeid ja jätta leib ning vorst ostmata või vastupidi. Muidugi tuleb seda olukorda parandada nii selleks, et haiged ikkagi tarvilikke ravimeid võtaks, kui ka selleks, et inimesed ei langeks haiguste tõttu vaesusesse.

Teiselt poolt poleks sugugi hea, kui kulutaksime ravimisoodustustele ebamõistlikult palju ühiselt haigekassasse kogutud raha, sest nii jääksid vaeslapse rolli teised olulised tervishoiu osad või siis läheks kogu riigi raha kulutamine tasakaalupunktist liiga kaugele miinusesse.

Näiteks praegu võlakriisis vaevlevale Kreekale heidetakse ette ülemäära kallist ravimisoodustuste süsteemi, mis pigem nuumab ravimifirmasid kui ­aitab patsiente. 

Eestit ja meie inimesi kummitab praegu küll esimene oht – osa retseptiravimitest pole inimestele tegelikult kättesaadavad, sest need on üle jõu käivalt kallid.

Meil kehtib küll praegugi retseptiravimite soodustus. Vigur on aga selles, et osal juhtudest ei maksa haigekassa soodustust rohkem kui 12 eurot sentidega. Nii et ehkki retseptil võib olla kirjas soodustus 50 protsenti, ei saa haige näiteks 100-euroselt ravimikarbilt ikkagi rohkem soodustust kui nimetatud 12 eurot.

Just see piir kaotatakse sotsiaalministeeriumi eelnõu järgi ära. Kokku puudutab see umbkaudu kuuendikku kõigist praegu soodusnimekirjas olevatest ravimitest. Ülejäänud mahtusid ka seni piirmäära sisse.

Haigekassale läheb see muutus aastas maksma hinnanguliselt veidi enam kui kolmveerand miljonit eurot. Loodetavasti on sellest abi nii tervise tagamiseks kui vaesuse tõrjumiseks.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back