Seitsme miljardi inimese piir purustatakse veel sel aastal

97 protsenti järgmise 40 aasta elanikkonna kasvust tuleb vähemarenenud piirkondadest, seejuures 49 protsenti Aafrikast.

FOTO: SCANPIX

Selle aasta lõpuks elab maailmas üle seitsme miljardi inimese, mida on miljardi võrra rohkem kui 1999. aastal, kirjutab novaator.ee.

Hinnangute järgi lisandub aastaks 2050 veel 2,3 miljardit inimest, mida on peaaegu sama palju, kui elas inimesi 1950. aastal, kirjutab novaator.ee. ÜRO värske hinnangu kohaselt elab aga aastal 2100 maailmas juba üle kümne miljardi inimese.

Harvardi ülikooli rahvastikuteadlase ja ajakirjas Science avaldatud ülevaateartikli autori David Bloomi sõnul ootab meid ees ennenägematu ülemaailmne demograafiline murrang.

97 protsenti  järgmise 40 aasta elanikkonna kasvust tuleb vähemarenenud piirkondadest, seejuures 49 protsenti Aafrikast. Inimeste arv arenenud riikides püsib muutumatuna, kuid elanikkond vananeb, mistõttu on vähem tööealisi täiskasvanuid, kelle õlule langeb järjest suurem pensionite maksmise koorem.

Vaatamata vaesemate ja jõukamate riikide demograafiliste väljakutsete erinevusele, on Bloomi sõnul globaliseerunud maailmas kusagil esinev demograafiline probleem kogu maailma probleem.

Inimkond on ajaloo jooksul suurema osa ajast tasapisi kasvanud. Esimese miljardini jõudmine võttis aega 1800. aastani, kuid viimase poolsajandiga on maakera elanikkond kasvanud juba kolmelt miljardilt seitsme miljardini. Selle aasta sündide arvuks maailmas kujuneb umbes 135 miljonit ning surmade arvuks umbes 57 miljonit, mis teeb elanikkonna netokasvuks 78 miljonit inimest aastas.

Bloomi sõnul valitseb tulevikuennustuste osas aga arvestatav ebakindlus. Ennustatakse, et 2050. aastaks elab maailmas 8,1-10,6 miljardit ning 2100. aastaks 6,2-15,8 miljardit inimest. Erinevused ennustustes tulenevad sellest, et pole teada kas sündide arv naise kohta jätkab kahanemist.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles