Maksimaalselt 1500 eurot maksva auto ostja võib targalt valides saada mitmeks aastaks töökindla ja väikeste ülalpidamiskuludega sõiduvahendi, kuid selleks peab tal olema õnne.
Odava auto ostmine on keskmisest paremate võimalustega loterii
/nginx/o/2019/07/15/12366781t1h4384.jpg)
6. august 2011, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poolteist tuhat eurot, vanas vääringus 23 469.90 krooni on umbkaudu kaks Eesti keskmist kuupalka. Selle summa eest võib soetada ka paar aastat vana või päris uue auto, kuid üksnes siis, kui see moodustab sissemakse ning järgmised aastad tasutakse iga kuu liisingut ja intresse.
Laenu või järelmaksu kasutamata saab 1500 euro piiresse jääva hinnaga selliseid neljarattalisi, mille vanus on portaali auto24.ee järgi enamasti 15—20, ent mõnel puhul isegi vähem kui kümme aastat.
Automüüjad ja -remontijad vastasid küsimusele, kas kahe keskmise kuupalga eest on võimalik soetada paar aastat teenivat masinat, üksmeelselt jaa, kuid lisasid, et pruugitud asja ostmine on alati õnnemäng.
Eelülevaatus on soovitatav
Kui uurida internetis odavate autode müügi kuulutusi, ilmneb, et pruugitud sõidukeid pakuvad enamasti eraisikud. Saksamaalt pärit kasutatud autosid müüva Autoagentuuri juhataja Ragnar Liinsoo jutu järgi ongi umbes 1500 eurot alampiir, millest odavamaid autosid pole toomiskulusid arvestades mõttekas müügiks importida.
Aeg-ajalt satub platsile isegi odavamaid neljarattalisi, aga ainult siis, kui klient ostab sealt uuema auto ja jätab vana sõiduvahendi sissemaksuks.
Pärnu maantee ja Vaksali tänava vahel asuvast remonditöökojast öeldi, et autot ei maksa osta sugugi igaühelt. Vältida tasub rullnoka tüüpi omaniku kasutuses olevaid, aga lootusetu romu võib saada teisteltki, sestap ei pääse tehnilise seisukorra põhjalikust kontrollimisest üle ega ümber.
Huvipakkuvale sõidukile lähenedes võiks hinnata selle üldmuljet. Kriimulise, mõlkis ning roostest puretud välimuse ja lauskulunud sisemusega autodel on remondimeeste kinnitust mööda enamasti väsinud ka tehnika. Keretööd on nende jutu järgi üsna kallid ning lähevad pahatihti rohkem maksma kui veermiku pukside ja hoobade vahetamine.
Autoremontija Arvo Koodres kinnitas, et pelgalt ümber sõiduriista jalutades ei saa sellele adekvaatset hinnangut anda.«Kindlasti tuleb sõitma minna, vasakule ja paremale keerata, pidurdada ning nõnda edasi,» lausus ta.
Ragnar Liinsoo oli sama meelt. «Sõites saad ju aru, kas auto on tihe või mitte,» ütles ta.
Autokauge inimene ei pruugi paraku vigu tähele panna ei vaadates ega prooviringi tehes. Anonüümseks jääda soovinud remondimees leidis, et neil, kes oma teadmistes kahtlevad, tasub kaasa võtta targem inimene.
Teine kasulik nipp on lasta mõnes tehnoülevaatuspunktis autole eelülevaatus teha. Umbes kümne euro eest vaadatakse sõiduk põhjalikult üle ning öeldakse muu hulgas sedagi, kas see päris ülevaatuse läbiks.
«Kõikide osade sisse ei näe,» lausus Ragnar Liinsoo ja lisas, et tõsise huvi korral ei tohiks kümne euro kulutamine ülearune tunduda.
Pärnu maantee ja Vaksali vahel asuvas töökojas öeldi mulle, et inimesed on niisugusest teenusest juba teadlikud. Üha sagedamini juhtuvat, et poodi astunul on kaasas eelülevaatusel avastatud vigade nimekiri ning ta uurib, kui palju üks või teine vahetamist vajav jupp maksab.
Vähem ja rohkem oluline
Kõik tehnilised vead pole sugugi ühe kaaluga. Remondimehed peavad vähem oluliseks neid rikkeid, mis sõitmist otseselt ei mõjuta. Rivist väljas elektriaken pole nii suur häda kui suitsev ja ebaühtlaselt töötav mootor.
Autodega lähedalt kokkupuutuvad inimesed ei välista küll võimalust leida vähem kui 1500 euro eest igati korras sõiduriist, mille juures omanikul pole vaja näppe õliseks teha, aga enamjaolt tuleb nende arvates siiski leppida mingite vigadega.
«Kes selle eest väga heas korras autot tahab, see võib jäädagi otsima,» võttis üks remontija kokku.
Pika elulooga auto on tõenäoliselt ikka mõnes plekimõlkimises osalenud või avarii läbi teinud. Arvo Koodres on raskesse õnnetusse sattunud sõidukite suhtes umbusklik.
«Mina avariilist autot ei tahaks,» ütles ta, ent möönis, et nii mõndagi oleneb taastamistööde kvaliteedist.
Õnnemäng
Kui uurisin spetsialistidelt, mis tüüpi autosid tasub 1500 euro piiresse jääva hinna puhul eelistada, soovitas enamik lähtuda margi asemel eelkõige masina seisukorrast. Mõni arvas, et esmajärjekorras võiks valida laialt levinud mudelite hulgast ning valida võimalikult lihtsa ehitusega sõiduk. Näiteks diiselmootor võib nende meelest olla küll ökonoomne, aga kui seda on vaja remontida, kulub selleks enamasti rohkem kui kütuselt kokkuhoitud raha.
Mitmes kohas kiideti Saksa päritolu masinaid, nagu Audi 80, kolmanda seeria BMW-d, Volkswagen Golfi ja Opel Vectrat. Tootjamaadest eelistatigi ennekõike Saksamaad.
«Neile autodele on hõlpus varuosi saada ning enamasti peavad need hästi vastu,» seletas anonüümsust soovinud remondimees. «Jaapani mudelid on tihti veelgi vastupidavamad, aga nende varuosad maksavad mõnevõrra rohkem.»
Markus Mäeväli, kes pidas napilt üle 1500 euro maksnud vanaldast BMW-d ligemale poolteist aastat ning lisas odomeetrile selle aja jooksul 13 000 kilomeetrit, soovitas enne odava auto ostmist uurida huvipakkuva mudeli varuosade hinda.
Ühtlasi on Mäevälja arvates mõistlik jätta varuks remondiraha, et kõrvaldada enne või pärast ostu ilmnevad vead. Temal oli õnnestunud suurtest riketest pääseda.
Nõuanne jätta auto parandamiseks tagavara sobib hästi kokku remondimeeste jutuga: olgu auto ost kui tahes läbimõeldud, ämbrisse võib astuda ikkagi. Arvo Koodrese meelest on mõni auto algusest lõpuni otsekui neetud: läheb alatihti katki ja satub õnnetustesse, samal ajal kui teine samasugune sõidab, nii et pole asigi.
«See on õnneasi,» lausus pruugitud sõiduriista soetamise kohta nimetuks jääda soovinud remontija. Asjatundjate jutust jääb siiski kõlama mõte, et targalt toimides pole võimalus leida paar aastat korralikult teeniv masin sugugi lootusetu ning selle sõiduriista ülalpidamiseks kulub vähem kui liisingu maksmiseks.
«Koos intressidega on liisingumaksed suured ning raha läheb kindlasti rohkem,» arvas üks spetsialist. «Kellel on vaja lihtsalt punktist A punkti B sõita, võiks odava auto ostmisele mõelda küll.»