Jurist: seadus kaitseb nõrgemat ehk üürnikku

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üürilepingu lõpetamine tähendab sageli kodust väljakolimist.
Üürilepingu lõpetamine tähendab sageli kodust väljakolimist. Foto: SCANPIX

Juristide liidu esimehe Priidu Pärna sõnul kaitseb üürilepingu puhul seadus eelkõige üürnikku, kelle jaoks tähendab kaotus sageli ka kodu kaotust ning väljatõstmine käib seetõttu kohtu kaudu.

Tarbija24 soovis Eesti Juristide Liidu esimehelt Priidu Pärnalt teada, kuidas toimida juhul, kui maja ostes selgub, et see on koormatud üürilepinguga ehk siis inimene elab sees.

Tavaline ostu-müügi tehing sõlmitakse osapoolte kohalolul notari juures ja sel juhul saab ka müüja kinnitada lepingus, et kinnisvara ei koorma kolmandate isikutega sõlmitud lepingud. Selle kinnituse rikkumisel saab nõuda hinna alandamist, kahju hüvitamist või lepingust taganemist.

Kui aga müük toimub täitemenetluses, nagu näiteks pankrotivara puhul, siis ei ole müük ja ost tavapärased tsiviiltehinguid. Sel juhul toimub müük oksjonil ja selle viib läbi kohtutäitur kui riigiametnik, mistõttu puudub ostjal reeglina võimalus saada omanikult endalt infot asja omaduste kohta.

«Täitur on vaid müügi korraldaja ja ei võta endale vastutust asja puuduste eest, nagu näiteks kolmandate isikute õigused, puudulik soojustus, vamm või muu säärane,» selgitas jurist.

Ostja kaitse täitemenetluses on korraldatud seega teistel alustel. Täitemenetluse seadustiku kohaselt peab enampakkumise teade sisaldama üleskutset anda endast teada isikutel, kellel on asja suhtes õigusi.

Kõik õigused müüdavale kinnisvarale lõpevad tavaliselt enampakkumisega, välja arvatud tee ja tehnovõrkude servituudid. Erandiks on ka üüri- ja rendilepingud, mis ei lõpe automaatselt, vaid mille ostja võib kolm kuud ette teatades üles öelda.

Üürniku ees vastutab sel juhul tekkiva kahju osas eelmine omanik, mitte aga ostja. Kui leping on üles öeldud, siis tekib juba tavaolukord ehk üürniku keeldumise korral mitte välja kolida peab ostja seda kohtu kaudu nõudma.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles