Põllule paigaldatud ilmajaam säästab kartulikasvatajat ja -sööjat

Oja-Andrese talu peremehe Peeter Rostini kartulipõlde on lust vaadata – umbrohtu pole, pealsed on lopsakad ja katsetuseks võetud pesades ilusad suured mugulad all.

FOTO: Priit Simson

Tänavu saab 13 Eesti põllumeest juhiseid kartulikasvataja põlise vaenlase lehemädaniku tõrjeks ilmajaama vahendusel, see võimaldab põlde senisest vähem pritsida.

Keset põldu paigaldatud automaatilmajaam registreerib kõik olulised õhu- ja mullanäitajad ning saadab need serverisse. Edasi analüüsib andmeid Jõgeva Sordiaretuse Instituut (JSI), sealt tulevad kartulikasvatajaile juba täpsed juhised, millal üht või teist põldu pritsida. Tegu on 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu rahastatava projektiga.

Instituudi direktor Mati Koppel, kes kogu seda ettevõtmist veab, selgitas, et ilmajaama abiga koostatakse kartuli lehemädaniku prognoosi mudelid. Nii saab hinnata, kui soodne ilm mädaniku tekkeks parasjagu on ja millal pritsima tuleb hakata.

See võimaldab hakata haigust tõrjuma täpselt õigel ajal, sest saatuslikuks võib saada nii kiirustamine kui ka hilinemine. Esimesel juhul tähendab see kasvatajale tarbetut rahakulu, teisel aga ähvardab saak rikneda.

Kartuli lehemädaniku levik Eestis on väga erinev ja sõltub ilmadest konkreetses paigas. Tänavu oli Lõuna-Eestis suhteliselt kuiv ja seal oli ka lehemädanikku vähem. Samas oli näiteks Raplamaal juulikuu väga vihmane ja sealkandis oli ka haigust tunduvalt rohkem. Erinevatel põldudel on tarvis olnud suve jooksul pritsida kolm kuni kuus korda ehk vahe on kuni kaks korda.

Koppeli sõnul päris ilma pritsimata tänapäeval kartulit kasvatada ei saa, kuid ilmajaama abiga õnnestub lehemädaniku tõrjumiseks välja töötatud kemikaalide hulka vähendada, mis kokkuvõttes on kasulikum ka tarbija tervisele.

Tänavune kartulisaak sõltuski suuresti ilmast. Kuivematel põldudel jääb see keskmiseks või isegi allapoole, aga seal, kus sademeid rohkem olnud, tõotab ilus saak tulla.

Üks Eesti suuremaid seemnekartuli kasvatajaid Kalle Hamburg ütles, et ilmajaamast on talle suur abi olnud ja kui selle abil õnnestub ära jätta kas või üks pritsimine, on ettevõtmine ennast ära tasunud. «Kuna ilmajaama kaudu saab prognoosi konkreetse põllu kohta, siis tuleb tulevikus need ilmselt kõigile põldudele püsti panna,» arutles ta.

Hamburg lisas, et ehkki põllumees saab nüüd Jõgevalt soovituse, millal pritsiga põllule minna, võtab lõpliku otsuse vastu ikkagi tema ise oma varasematele kogemustele ja teadmistele tuginedes. «Oma tarkusest oleksin tänavu üks kuni kaks pritsimist rohkem teinud,» nentis ta samas.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles