Tööinspektsioon: käsunduslepinguga jääte mitmetest tagatistest ilma
31. august 2011, 09:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ootamatult uksed sulgenud Easy Fitness OÜ’ga seoses on tänavu töövaidluskomisjoni poole pöördutud neljal korral. Maikuus komisjoni poole pöördunud spordiklubi endine töötaja oodatud abi aga ei saanud, kuna tööandja oli temaga töölepingu asemel sõlminud käsunduslepingu.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam ütles Postimees.ee’le, et maikuus töövaidluskomisjonile avalduse esitanud Easy Fitnessi töötaja palus tunnistada järjestikku sõlmitud käsunduslepingud töölepinguks, samuti nõudis ta maksmata töötasu, puhkusetasu, õppepuhkusetasu ja töölepingu lõppemisega seotud hüvitisi.
«Kuigi avaldaja nõudis avalduses käsunduslepingute tunnistamist töölepinguks, nõustus ta istungil tööandja väitega, et tegemist oli käsunduslepingutega,» osutas Siitam. Töövaidluskomisjon lõpetas menetluse, kuna käsunduslepingu alusel tekkinud vaidlusi komisjon lahendada ei saa.
Töövaidluskomisjonis lahendatakse vaid töölepingu alusel tekkinud või töölepingu ettevalmistamisest tulenevaid vaidlusi.
«Mõned firmad lähevadki seda teed, et sõlmivad käsundus- või töövõtulepinguid, et vähendada oma kohustusi, panna vastutus töötajale ja vältida riigipoolset kontrolli. Juhul, kui näiteks töökohal õnnetus juhtub, on vastutus töövõtjal endal,» selgitas Siitam.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Annely Lind lisas, et vaidluse korral, kas tegemist on töölepingu või mõne muu lepinguga, eeldatakse, et poolte vahel on sõlmitud tööleping. «Seega peab väidetav tööandja suutma tõendada, et poolte tahteks oli teistsuguse sisuga lepingu sõlmimine kui tööleping,» täpsustas Lind.
Koos töösuhte tuvastamise nõudega saab töötaja nõuda kõigi hüvede tagamist, mis töötajale töölepingu seaduse järgi ette nähtud on. Näiteks nõuda keskmise töötasu maksmist aja eest, mil talle tööd ei antud.
Lind toonitas, et võrreldes teiste lepingutega tagab tööleping töötegijale suuremad õigused ja parema kaitse. Nii on töölepingu puhul tööandjal näiteks kohustus tagada töötajale seadusega ette nähtud minimaalne puhkeaja kestus ja iga-aastane tasustatud põhipuhkus vähemalt 28 kalendripäeva ulatuses. Samuti on lepingu lõpetamisel töötaja rohkem kaitstud, sest lepingu lõpetamine ei ole nii lihtne kui töövõtulepingu või käsunduslepingu puhul. Töölepingu lõpetamine on lubatud üksnes seaduses sätestatud alustel ja peab olema põhjendatud, teatud töölepingu lõppemise aluste korral maksab tööandja hüvitist.