/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
Loomakaitsjate andmetel täituvad sügiseti loomade varjupaigad lemmikutega, kelle pere on pärast puhkuselt naasmist suvituskohta maha jätnud. Probleemile tähelepanu tõmbamiseks alustati ka kampaaniaga «Suvi läbi. Asjad pakitud. Kõik pereliikmed kaasas?».
Tania Selart Eesti Loomakaitse Seltsist rääkis, et neile laekub just septembri lõpus ja oktoobri alguses rohkem kõnesid loomade kohta, kelle peremehed on lähedal inimeste elavate sõnul suvekodust lahkunud ning jätnud oma koera-kassi maha.
Harvad pole ka juhtumid, kui teade hulkuvast loomast tuleb aasta või isegi paar aastat pärast hülgamist. Kohalikud võtavad looma toitmise enda peale ja teevad seda seni kuni jõud üle käib. Probleem on nimelt selles, et hulkuvad loomad paljunevad piiramatult ja sageli teatatakse hulkuritest alles siis, kui on tekkinud suur koloonia ja toitjad ei saa enam hakkama.
«Siinkohal tulebki välja järgmine kitsaskoht - pea võimatu on hiljem tõestada, kas loom on hüljatud või on tegemist hulkuva loomaga,» ütles Selart. Tema hinnangul aitaks probleemi lahendamisele kaasa lemmikloomade kiipimise kohustuslikuks tegemine kogu Eestis. Kui kõik lemmikloomad oleksid kiibitud ja kiibinumbrid registreeritud, saaks looma hüljanud peremehe hoopis lihtsamini kätte. «Samuti on vajalik tõhustada kohalike omavalitsuste järelevalvet loomaomanike üle. Samuti on pidev ennetus-ja teavitustöö äärmiselt tähtis.»
Kindlat statistikat selle kohta, kui palju loomi suvituskohtadesse igal aastal jäetakse, loomakaitsjatel pole, selle üle, kas loom hüljati suvituskohas või mujal, lihtsalt arvestust ei peeta. Mullu aga teatati hulkuvatest loomadest seltsile pea 500-l korral.
«Seltsi aastatepikkune kogemus näitab, et varjupaigad on ülekoormatud sügiseti just seetõttu, et loomadest loobutakse sel ajal väga kergekäeliselt, kuid tõhusa järelevalve puuduse tõttu jäävad hülgajad tihti tabamata,» märkis Selart lõpetuseks.
Kampaaniaga kutsub loomakaitseselts inimesi hüljatud loomadest teada andma ning palub kohalikel omavalitsustel hüljatud ja hulkuvatele loomadele rohkem tähelepanu pöörata ning probleemidele kiirelt reageerida. Teine pool sõnumist on suunatud loomaomanikele – iga loomaomanik vastutab oma lemmiklooma eest nagu teistegi pereliikmete eest. «Loomaomanik, ole inimene ja vastuta, sest sinu lemmik on elusolend, kes sõltub täielikult oma peremehest!» kõlab seltsi üleskutse.