TAI: uudis nälgivatest koolilastest on liialdatud ja eksitav
5. september 2011, 13:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) hinnangul on nädalavahetusel nii Eesti kui välisriikide meedias levinud uudis nälga kannatavatest koolilastest liialdatud ning uuringutulemusi on nende tõlgendamisel moonutatud.
TAI teatas, et ei ole kunagi uurinud õpilaste näljaprobleemi. «Jutt on 2009/2010. õppeaastal toimunud rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringust, kus osales 40 riiki,» selgitas uuringu eestipoolne koordinaator Katrin Aasvee.
Ta lisas, et erinevate tervisekäitumist ja lapse tausta puudutavate küsimuste kõrval oli uuringus ka küsimus: Mõned lapsed lähevad kooli või magama tühja kõhuga, sest neil ei ole kodus piisavalt süüa. Kui sageli juhtub seda Sinuga? Lastele anti vastamiseks neli vastusevarianti: alati, sageli, mõnikord, mitte kunagi.
Uuringus osalenud 11-, 13- ja 15-aastastest koolilastest vastas 84,3 protsenti «mitte kunagi», 13,4 protsenti «mõnikord», 1,5 protsenti «sageli» ja 0,7 protsenti «alati».
«Selle alusel ei saa me öelda, kui palju on meil lapsi, kes on otseselt näljas. «Mõnikord» tähendab, et see võis juhtuda vaid korra-kaks, kuid miks see juhtus, sellele uuring vastust ei anna,» selgitas Aasvee.
Ta lisas, et tähendust võivad omada vastusevariandid «sageli» ja «alati» - nii oli vastanud küsitletud 4224 õpilasest vaid 92.
«Samuti tuleb lisada, et kuigi eelmise, 2005/2006 õppeaasta uuringuga võrreldes kasvas laste hulk, kes vastasid «mõnikord», «sageli» ja «alati» (11,1 protsendilt 15,7-le) , oli 2001/2002 selliste laste arv veelgi suurem (18,8 protsenti).
Aasvee sõnul on laste antavad vastused subjektiivsed ning ei pruugi ollla seotud vaesusega. «Mittesöömise põhjuseks võib olla soov kaalu langetada, keerulised peresuhted ja isegi võimalus, et laps ei viitsinud süüa. Sellest tingituna ei esitata rahvusvahelises raportis selle küsimuse puhul ka võrdlust riikide kaupa,» selgitas ta.
Arvestades, et küsitlus toimus kriisiaastail, on saadav info sotsiaalse ebavõrdsuse uurimiseks uuringu koordinaatori sõnul siiski oluline ja see küsimus vajaks edaspidi põhjalikumat uurimist.
Kooliõpilaste Tervisekäitumise Uuringu (Health Behaviour in School-aged Children ehk HBSC study) tabelitega saab tutvuda Tervise Arengu Instituudi kodulehel.