Miks on mahetoit tavatoidust kallim?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
5. september 2011, 15:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Augusti lõpus käivitunud mahetoidu kampaania osutab, et mahetoit on hea tarbijale ja keskkonnale, samas on tarbijail keeruline mõista, mis on mahetoidu eelis näiteks vanaema põllumaal kasvanud kapsaste-kaalide ees ning miks mahetoit nii üüratult kallis on.
Elen Peetsmann maaülikooli mahekeskusest ütles, et tinglikult võiks vanaema aias kasvatatud vilju ja nendest valmistatud toitu nimetada mahedaks, kuid tegelikult tähendab mahetootmine kindlate reeglite järgimist ja toodangu kontrollimist.
Samuti pidas ta eksiarvamuseks seda, et kõik, mis Eestis kasvatatud-valmistatud või pärit talust, on mahetoodang. Seegi tõsiasi, et veterinaar- ja toiduameti testid pole Eestist kasvatatud puu- ja köögiviljadest võetud proovidest pestitsiidijääke kuigi sageli avastanud, ei tähenda naise sõnul seda, et tegemist oleks maheviljadele võrdväärse toodanguga.
«Üks asi on pestitsiidijääkide proovid, teine asi on see, et taimekaitsevahendeid ikkagi kasutatakse. Lihtsalt ei ole jääke leitud. Muidugi on tootjaid, kes teevad nii nagu on vaja ja ei kasuta liialt, kuid võib-olla ka neid, kes kasutavad rohkem, aga seda me ei saa kunagi konkreetselt teada. Küsimus on proovide arvus ka,» rääkis Peetsmann.
Seda, miks mahetoit tavatoiduga võrreldes kallim on, selgitas ta mahetootmise eripäraga: «Üks on see, et toodangukogused on väiksed. Samuti paiknevad mahetootjad üle Eesti erinevates kohtades ja kaup tuleb tarnida näiteks Saaremaalt Tallinnasse. Tootmine on ajamahukam ja saagikus pole alati kõrge. Need kõik kokku annavadki kõrgema hinna.»
Samas teadis Peetsmann rääkida mitmest näitest, kus tootja müüb oma mahekaupa kohapeal ning siis hinnavahet pole.
Et suurele osale kohalikust tarbijaskonnast, pole mahetoit taskukohane, tunnistas naine siiski. Ökopoodide klientuuriks on enamasti kõrgharidusega inimesed ja pered, kus on kasvamas väiksed lapsed.
Suuremat ja maksujõulisemat klientuuri otsivad mahetootjad piiri tagant. Näiteks tegeleb ekspordiga Märjamaa lihatööstus, samuti on eksporditud vilja. «Välisturge otsitakse aktiivselt, sest Euroopas maksujõulist tarbijaskonda rohkem,» ütles Peetsmann.