Rootsi püüab eestikeelse kampaaniaga ehitajaid õnnetustest säästa
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
8. september 2011, 10:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rootsi ehitusplatsidel on viimastel aastatel hukkunud kuus välismaalt pärit töötajat, õnneks ei ole ükski ohvritest pärit Eestist. Et kurb statistika eestlasi ka edaspidi ei puudutaks, püüavad Rootsi võimud meilt pärit ehitajaid eestikeelse kampaaniaga teavitada ja hoiatada.
«Tere tulemast Rootsi! Kui tulete siia tööle, laienevad ka Teile rootsi töökeskkonda reguleerivad seadused,» sedastab jõulise noore ehitaja tätoveeritud õlavart kujutav plakat. Tegelikult on sarnaseid plakateid veel ka vene, läti, leedu ja poola keeles. Neid keeli kõnelesid ka alates 2007. aastast Rootsi ehitustel hukkunud mehed.
«Meieni ei ole jõudnud ühtki teadet Eesti ehitustöölistega juhtunud õnnetustest. Aga mitmetes teistes juhtumites on kannatajaks olnud teistes Balti riikidest, Venemaalt ja Poolast pärit töötajad,» ütles David Khabbazi Rootsi töökeskkonna ametist.
Viimane tõsisem juhtum pärineb selle aasta maist, mil Stockholmis hukkus Poolast pärit tööline.
Samas ei ole vaid konkreetne juhtum teavituskampaaniaga alustamise põhjus. «Ida-Euroopast pärit ehitajad on siin töötanud aastaid. Töökeskkonnaga seotud probleeme on ka varem olnud, kuid laiaulatuslikuks on need saanud alles hiljuti,» ütles Khabbazi.
Muutuse põhjuseks on idaeurooplaste tööpõllu laienemine – varem tegelesid nad enamasti eramute ehitamisega ja kui õnnetusi juhtuski, ei teatatud sellest ametivõimudele. Alates 2009. aastast on võõrtöölised tegutsemas ka suurtel taristuprojektidel. Neid kontrollivad ametnikud ka rohkem ning õnnetustele ja rikkumistele jõutakse kergemini jälile.
Seeläbi on ka ilmsiks tulnud, et Rootsi ehitusvaldkonnas kehtivad topeltstandardid – ühed nõudmised on Rootsi firmadele ja töölistele, teised võõrsilt pärit ehitusmeestele. Miks see nii on, on Khabbazi sõnul keeruline küsimus.
«Sellele pole lihtne vastata. Meile tundub, et kehvema mainega ehitusfirmad – ja neid on nii Rootsi kui välisfirmade seas – keskenduvad vaid kasumile ega arvesta nõuetega, mis Rootsis kehtivad. Lisaks on veel kommunikatsiooniprobleemid, mille taga on keelebarjäär, ning mõnel juhul puuduvad töötajatel teadmised, kuidas turvavarustust üldse kasutada,» rääkis ta.
Rootsi ehituses kehtivatest nõuetest saab eesti keeles lugeda töökeskkonna ameti loodud veebilehelt. Link leheküljele siin.