Töövaidlusi on ligi kolmandiku võrra rohkem kui enne masu
13. september 2011, 16:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töövaidluste arvu on tööinspektsiooni väitel mõjutanud peamiselt koondamislaine. Praegu esitatakse töövaidluste avaldusi umbes 30 protsenti rohkem kui enne majandussurutise algust.
Alljärgnevalt on toodud tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi kommentaar artiklile «Jurist: töötajad ei julge sageli oma õiguste kaitseks välja astuda»:
«Töövaidluste arvu on mõjutanud peamiselt majandussurutisest tingitud koondamislaine, mitte uus töölepingu seadus. Kui 2008. aastal oli töövaidlusasju 4660, siis 2009. aastal hüppas töövaidluste arv 7290 peale ning 2010. aastal langes 5085 avalduseni. Täna esitatakse töövaidluste avaldusi umbes 30 protsenti rohkem kui enne masu algust.
Töövaidluskomisjonis arutatud asjadest lähevad edasi kohtusse vähem kui 10 protsenti.
Ka töövaidluskomisjoni tuleb esitada korrektsed dokumendid, milles on välja toodud nõuded teise poole vastu, nõude aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning tõendid. Sageli tulebki komisjonile avaldus, kus nõutakse väljamaksmata palka, samas puudub konkreetne rahaline summa. Selliseid avaldusi ei saa komisjon kahjuks menetleda. Rahaliste nõuete korral peab olema avalduses välja toodud konkreetne nõudesumma. Tööinspektsiooni veebilehel on võimalik tutvuda avalduse esitamise nõuetega ning seal on olemas ka avalduse näidis.
Töölepingu ebaseaduslikul lõpetamisel on hüvitiseks kolm kuud, kuid arvestades asjaolusid võib töövaidluskomisjon muuta hüvitise suurust. Ent suurema hüvitise saamiseks peab töötaja seda ise küsima: kui ta küsib hüvitiseks ainult kolm kuud, siis ei saa komisjon talle ka suuremat hüvitist määrata.»