Küttepuude järelmaksu andja: meie krediidipoliitika on vabam

Riigimetsa Majandamise Keskusest ostetud küttepuud ootavad kõigepealt saagimist ja lõhkumist, seejärel kuivatamist.

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Finantsettevõtte Cofi juhatuse esimees Jan Andresoo sõnul tuleneb nende poolt pakutava järelmaksuteenuse veidi kõrgem intress küttepuude ostul sellest, et ettevõte on oma krediidipoliitikas veidi liberaalsem kui pangad.


«Intress ei ole nii palju kõrgem. Samal ajal, miks ta on kõrgem, tuleb sellest, et toote puhul on väga oluline kättesaadavus. Me võtame teadlikult natuke suurema riski kui Swedbank ehk siis oleme natuke liberaalsemad, kui pank oma järelmaksu pakkumises,» selgitas ta.

Võrdluseks olgu välja toodud, et kui Cofi pakub järelmaksuvõimalust intressimääraga 24,9 protsenti ja teenustasuga 15 eurot, millele lisandub ka igakuine haldustasu 0,9 protsenti, siis SEB panga intressimäär on 20 protsenti ning lepingutasu sealjuures 18,85 eurot, Swedbanki intressimäär jääb vahemikku 19,9-21,9 protsenti ning lepingutasu on 15,83 eurot.

«Järelmaksu võtavad väga erinevad inimesed. Põhjusi on ju mitmeid ja ma pole nõus sellega, et see on mõeldud inimestele, kelle sissetulek on ääretult väike. Võtavad kõikvõimalikud inimesed ja erinevatel motiividel. See ongi teatud mugavustoode,» selgitas Andresoo, kes ei nõustu sellega, et järelmaksu millegi ostmiseks kasutavad vaid madalama sissetulekuga inimesed.

Kuidas aga tehakse järelmaksu sooviva inimese riskianalüüs? Andresoo sõnul tehakse esmalt päring avalikku krediidiregistrisse ning vaadatakse, milline on olnud inimese eelnev maksekäitumine.

«Kui tema maksekäitumine on eelneval perioodil olnud selline, et on põhjust arvata, et ta pole oma finantsasjadega kenasti hakkama saanud, siis on suur tõenäosus, et ka tulevikus võib keeruline situatsioon tekkida. Need inimesed oleme oma valimis välistanud,» selgitas juhatuse esimees.

«See on väga selge informatsiooniallikas, et kuidas ta mitte ainult oma finantsasjadega, aga ka väga paljude teiste asjadega, on hakkama saanud, kuna need krediidiinfo registrid koondavad nii side-, kommunikatsiooni- kui ka infrastruktuuri ettevõtted ja veel väga paljud teised valdkonnad,» lisas ta. See annab Andresoo sõnul piisava ülevaate, kuidas inimene on oma rahaasju ajanud.

«Oma taotlemise käigus annab inimene informatsiooni oma sissetulekute ja kohustuste kohta ja siis vastavalt sellele arvutatakse meie hinnangul tervislik laenukoormus, misa tema sissetulekute ja kohustuste juures me arvame, et on mõistlik. Ja tema jaoks ka võimetekohane,» selgitas ta protsessi edasi.

Kui aga ettevõttel tekib põhjendatud huvi inimese kirjutatud andmete kohta, siis küsitakse sellesama inimese käest näiteks tema kuue kuu väljavõtet. «Meil ei ole ligipääsu muudele informatsiooniallikatele, mis näitaks inimeste rahalist seisu. Meie saame ikkagi usaldada ainult klienti ennast - meie küsime kliendi käest väga selgelt informatsiooni, nagu ka iga teine finantseerimisasutus. Ta kinnitab seda oma sõnade ja allkirjaga, et ta räägib meile tõtt ja ainult tõtt. Meie statistika näitab selgelt, et tegelikult on enamus inimesi jumala ausad ja jumala toredad ja räägivad täpselt nii nagu on,» möönis Andresoo.

Lisaks on mehe sõnul inimese enda võimete ülehindamise aspekti juures oluline veel seegi, et nende poolt pakutav keskmine järelmaksusumma on ligikaudu 500 eurot ja keskmine kuumaks, mida inimesed meelepäraselt valivad, vahemikus umbes 35-40 eurot kuus.

«Meie puhul teevad inimesed väga selgelt sihtotstarbelisi otsuseid, et neil on väga konkreetne vajadus. Need summad ei ole suured ja perioodid ei ole pikad ja igakuine koormus ei ole väga suur. Teistpidi meie enda algoritmid kalkuleerivad välja, et see oleks mõistlik,» nentis ta.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles