Viktoria Korpan: rahva tungival nõudmisel

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viktoria Korpan
Viktoria Korpan Foto: SCANPIX

Ehk mäletavad veel mõned lugejad, kuidas Vene ajal teatati raadios, et «töötavate rahvahulkade tungival nõudmisel» tõstab riik, näiteks, või hinda. Kuna sovettide riik ei saanud töötavatele rahvahulkadele milleski ära öelda, siis, ehkki kindlasti vastumeelselt, tuldi rahvahulkade tungivatele nõudmistele vastu ja hinda ka tõsteti.

See meenus teisipäeval, kui riigi (ehk siis teoreetiliselt meie kõigi omanduses olev) Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis on siiani suutnud endast suhteliselt hea kuvandi luua, avaldas üdini positiivse sõnumi: «Tulles vastu tarbijate soovidele, on eraisikutel esmakordselt võimalus küttepuidu eest tasuda järelmaksuga.»

Puude eest saab maksta 4–12 osamaksena, tasudes lisaks 15 eurot lepingu sõlmimise eest ning intressi 24,9 protsenti aastas. Teates palub RMK pöörata tähelepanu sellele, et tegemist on finantsteenusega. Lähimal uurimisel selgub, et teenust osutatakse koostöös Priit Põldojaga seotud ettevõttega.

Ausõna, ma ei ole Poligraf Poligrafovitš Šarikovi postulaadi «Mis siin ikka arutada, kätte võtta ja ära jagada» järgija ega arva, et puid ja kartuleid tuleb Vabaduse väljakul tasuta pakkuda (või vähemalt lubada, et pakutakse).

Kuid see, kuidas soovi teenida peaaegu et heategevusena serveeritakse, tekitab vastikust. Kommertspangast saab arvelduslaenu intressiga 18 protsenti aastas, mis pole küll tasuta, kuid siiski odavam kui 24,9-protsendine.

Kui selle peale öeldakse, et pank võib mõnele inimesele tema väikeste sissetulekute tõttu laenu mitte anda, siis seda enam on patt püüda sellise inimese käest kõrge intressiga järelmaksu nõuda ja tema vaesuse pealt suuremat kasumit teenida. Ja vaevalt et järelmaksuga kütet ostvad inimesed vajaksid halge puhtalt esteetilistel kaalutlustel, häärberi kaminas põletamiseks.

Kui meedia hakkas teemaga lähemalt tegelema, rõhutas RMK, et ei intress ega lepingu sõlmise tasu ei ole RMK tulu. Seda on ka kuidagi imelik lugeda. Kui juba otsustati nii krõbeda intressiga teenust pakkuma hakata, siis riigi kukrusse võiks ka mingi eurosent ju kukkuda.

Ning riik võiks mõelda ehk ka selle peale, kuidas elada nii, et rahvas ei teeks tähtsaid otsuseid johtuvalt sellest, kes sel aastal tasuta kartuleid ja küttepuid pakub. Ning et neid, kelle poliitilised vaated või eneseväärikus ei luba tasuta kartuleid või puid võtta, ei sunnitaks puid järelmaksuga ostma.

Aga muidu on suuremeelne, et RMK laseb meie metsades veel seeni ja marju tasuta korjata. Selle eest aitäh.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles