Nutikad ostavad mahlapressi kamba või lausa kogu küla peale
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
22. september 2011, 09:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sadu eurosid maksvat mahlapressimiskomplekti soetada ei ole tavalist koduaia õunasaaki arvestades kuigi mõttekas. Nutikamad on hakanud purustajaid, presse muretsema mitme pere või koguni küla peale.
Odavaim komplekt, mis toimetusel eile veebipoodidest leida õnnestus, maksis 349 eurot ehk pea 5500 krooni. Sellise raha eest saab keskmise suurusega ehk 22-liitrise kruvipressi ja trelli abil töötava purustaja. Enamasti jäävad presside hinnad 200–400 euro kanti ja purustaja eest tuleb välja käia samasugune summa.
Pisut odavamalt müüakse kasutatud seadmeid, kuid nende valik on praegu üsna väike.
Ettevõtlikumad on sellises olukorras hakanud mahlapresse välja laenutama ja pakkuma mahlapressimisteenust.
Komplekt rendiks
Pealinnas saab mahlapresse laenutada näiteks sellise veebilehe kaudu nagu õunadmahlaks.ee. Ettevõtte esindaja Joosep Poomi sõnul tekkis mõte renditeenust osutama hakata ise samalaadset võimalust otsides. Selgus, et Eestis ei tegelnud sellega mitte keegi. «Siis mõtlesime, et täidame selle tühimiku ära. Aga ega sellega just rikkaks ei saa,» lausus ta.
Mahla valmistamise komplekti rendihind 23 tunniks on nädala sees 19 eurot, puhkepäevadel on hind nelja euro võrra kõrgem.
Poom rääkis, et üks klient suutis päevaga teha lausa 300 liitrit õunamahla. «Kui võtta, et inimene pressis 300 liitrit ja maksis rendi eest 19 eurot, siis liitri hind tuleb päris odav,» nentis ta.
Seega võib väga usin mahlapressija laenutatud masinaga liitri mahla kätte saada kuue eurosendiga.
Sada liitrit vähem kui tunniga
Mahlapressimisteenus on pisut kallim. Näiteks küsib Hiiumaalt Kassarist pärit Triinu Schneider liitri mahla eest 25 eurosenti.
Varem õpetajaametit pidanud naine pressib mahla suure Austriast toodud tööstusliku masinaga, mis on võimeline 40 minutiga valmis tegema 100 liitrit mahla. Pisemate ja vanemat sorti masinatega läheb sellise koguse pressimiseks terve päev.
Kuigi Schneideri endagi aias on küll õunu, millest peaks praegu mahla tegema, sõidab ta oma suure pressiga enamasti mööda Eestit ringi. Läinud nädala lõpus käisid mahlatalgud Hansaplanti aianduskeskuses, sel nädalavahetusel on naine abiks Viimsi rahvale.
«Inimestel ei ole, millega ise mahla teha. Saja liitri mahla jaoks ei tasu ju endale komplekti osta,» rääkis naine.
Samas teadis ta kodusaarelt Hiiumaalt peresid, kes on ühe mahlapressi soetanud mitme peale, samuti on ühiseid mahlapresse hakanud ostma külakogukonnad.
Üks press küla peale
Kogu küla jaoks on mahlapressimistarvikud muretsenud Viimsi kultuuriloo selts. Seltsis ja ka kohalikus muuseumis tegutsev Eha-Kai Mesipuu selgitas, et purustaja, pressi ja kuumutaja soetamiseks kirjutati projekt, mille abil saadi osa rahast, kuid seltsi liikmetel tuli anda ka oma panus.
Esimene katsetus uhiuute masinatega tehti üleeile ja nädalavahetusel saavad nendega mahla pressida Viimsi ubinapäeva külastajad. Edaspidi saavad juba külaelanikud seadmeid väikese tasu eest rentida.
«Seltsi liikmete omaosaluse tõttu peab seal ikka väike tasu olema. Samuti on vaja neid millegi eest hooldada ja parandada,» märkis Mesipuu.