Analüüs: jäätmeveost vabastamine peaks olema äärmiselt erandlik

Kohustuslik jäätmeveoga liitumise üheks sihiks on ära hoida olukorrad, kus prügikotid satuvad teepervele või metsa alla.

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Korraldatud jäätmeveoga tuleb Eestis liituda kõikidel maja-, korteri- ja suvilaomanikel, ent kuna see toob kaasa kulusid, püütakse liitumisest saada vabastust. Senise kohtupraktika järgi peaks vabastuse saamine õnnestuma vaid äärmuslikel erandjuhtudel.

Riigikohtu tehtud selleteemalise kohtupraktika analüüsi järgi jääb eraisiku soov prügiga võimalikult säästlikult toime tulla alla avalikule huvile.

«Avalikus huvis on võimalikult puhas keskkond ja kõigile ühetaoliselt korraldatud jäätmevedu ning veendumus, et jäätmed ei satu loodusesse, neid ei põletata vms; erahuvis on mitte rahastada jäätmeveo kui süsteemi toimimist ja saada oma jäätmetega hakkama võimalikult kokkuhoidlikult,» kirjeldab analüüs kohustusliku jäätmeveoga kaasnenud avalike ja erahuvide põrkumist.

Kohtud on selle vastasseisu seni lahendanud selgelt avalike huvide kasuks. Üheski analüüsitud kohtuotsuses, mida oli kokku 15, ei loetud isiku vabastamist kohustuslikust jäätmeveost põhjendatuks.

«Suvilas hooajaline elamine või mitmes kohas elamine iseenesest ei ole nendeks alusteks, et isikut jäätmeveost vabastada. Kulusid saab kokku hoida jäätmevedajaga lepingutingimustes kokku leppimise teel,» nenditakse analüüsis.

Lisainfo

  • Vastavalt jäätmeseadusele  toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele (isik või asutus, kelle valduses on jäätmed) automaatselt st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Kohalik omavalitsus peab liitumisest inimesi kirjalikult teavitama.
  • Korraldatud jäätmeveoga liitumisest saab omavalitsus inimesi vabastada põhjendatud avalduse alusel ja seda üksnes piiratud juhtudel.
  • Alates 2010. aasta juulist kehtima hakanud muudatuse järgi saab jäätmevaldaja liitumisest vabastada juhul, kui kõnealuses kinnistus ei elata või seda ei kasutata. Vabastuse andmiseks peab omavalitsus selles veenduma – tegema näiteks paikvaatlust, kontrollima vee- ja energiatarbimist.
  • 2008. aasta andmetel on Eestis jäätmeveost vabastatuid sõltuvalt omavalitsusest 0,1-28 protsenti.
Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada

Populaarne

Tagasi üles