Viimased majapidamised saavad riigi toel elektri majja

Siim-Valmar Kiisler

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Sel aastal lõppeb riigi abil elamute elektrivõrku lülitamine, mille käigus saab elektri majja kokku 29 majapidamist. Kui palju on elektrita majapidamisi veel, pole täpselt teada, kuid paari aasta eest pakkusid omavalitsused selleks arvuks 618.

«Eks elekter on täna meie elus sisuliselt sama vajalik kui vesi ja puhas õhk,» tõdes regionaalminister Siim Kiisler. «Enamik meist ei kujuta elu ilma selleta enam ettegi. Paraku oli Eestimaal siiski peresid, kes peavad iga päev toime tulema ilma elektrita või peavad seda ise kohapeal generaatoritega tootma.»

«Riik ei saanud lasta sellisel olukorral kesta,» lisas Kiisler, viidates 2009. aasta alguses käivitunud hajaasustuse elektriprogrammile, mille viimane taotluste esitamise tähtaeg oli 1. aprill 2010. Programmi eesmärgiks oli toetada hajaasustuse piirkondade püsielanikke elektrivõrguga liitumisel.

«Selle toetuse abiga saavad aasta lõpuks kokku 29 sellist majapidamist omale elektri majja ja see tähendab juba paljude inimeste jaoks elukvaliteedi märgatavat paranemist,» ütles Kiisler. «Eelistasime toetuse saamisel neid, kellel kasvavad peres kooliealised lapsed, sest elektriliini puudumine ei tohi tänases Eestis küll enam saada takistuseks lapse arengus ja kooliteel.»

Ta lisas, et kokku oli kolm taotlusvooru. «Ma usun küll, et kõik, kes tingimustele vastasid, selle toetuse abiga ka elektri majja said või saavad,» sõnas Kiisler.

2010. aasta lõpuks said tööd tehtud 17 majapidamises, tänavu valmis veel kaks objekti ning ülejäänutel peaksid ehitustööd lõppema selle aasta lõpuks. Kokku saab toetuse abiga elektri majja 29 majapidamist. Toetuse kogusumma oli 1,666 miljonit eurot.

Programmi ette valmistades küsisis siseministeerium omavalitsustelt infot, kui palju võib olla selliseid püsielanikega elektrita majapidamisi hajaasustuse piirkonnas. Toona tuli selleks arvuks 618 majapidamist, kuid andmeid kontrollides selgus, et valdav osa neist olid suvilad, mahajäetud majad või inimeste maakodud, kus pidevalt ei elatud.

Seda, kui palju on täpselt hetkel selliseid püsielanikega majapidamisi, kus elektrit ei ole, on ministeeriumi hinnangul keeruline öelda – ühest küljest inimesed kolivad, teiselt poolt ehitatakse uusi maju juurde.

Toetuse saamiseks pidi ka ise raha välja käima:

Toetus oli suunatud isikutele, kelle majapidamises on elektriühendus neist olenemata põhjustel enne 2001. aasta 17. maid katkenud või kellel ei ole elektriühendust kunagi olnud.

Liitumistasu anti vaid aastaringseks elamiseks kõlbuliku elamu elektrivõrguga ühendamiseks.

Elektriühenduseta elamu pidi olema taotleja elukohaks rahvastikuregistri järgi hiljemalt 2008. aasta 1. jaanuarist.

Elamu pidi olema kantud ehitisregistrisse ja püstitatud hiljemalt 1995. aasta 1. oktoobriks.

Taotlejapoolne omafinantseering oli 10 protsenti liitumistasu osalt, mis jääb alla 12 782 euro (200 000 krooni) ja 1 protsent liitumistasu osalt, mis ületab eelpoolnimetatud summat. Minimaalne omafinantseering oli 639,12 eurot (10 000 krooni).

Lisaks omafinantseeringule oli toetuse saajal kohustus ehitada välja majasisene elektrivõrk.

Liitumistasu toetuste andmisel 2009. aastal eelistati toetuste andmisel peresid, kellel oli vähemalt üks alla 18-aastane, taotlejaga koos elav laps.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles