Võltsitud eurode arv on jätkuvas languses

Õige europangatähe tunneb ära katsudes, vaadates ja kallutades.

FOTO: ERIK PROZES / PM/SCANPIX BALTICS

  • 2018. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest kokku 301 000 võltsingut
  • Ligikaudu 83% võltsingutest moodustasid 20- ja 50-eurosed pangatähed.
  • Ehtsust saab hõlpsalt kontrollida neid katsudes, vaadates ja kallutades.
  • Europangatähed on jätkuvalt usaldusväärne ja turvaline maksevahend.

2018. aasta esimesel poolel kõrvaldati ringlusest ligikaudu 301 000 võltsitud europangatähte.

Ringlusest kõrvaldatud pangatähtede arv vähenes 2017. aasta teise poolega võrreldes 17,1 protsenti ning oli 9,1 protsenti väiksem kui 2017. aasta esimesel poolel. Tõenäosus saada juhuslikult enda valdusse võltsitud pangatäht on seega väga väike. Võrreldes ringluses olevate ehtsate europangatähtedega, mille arv on nende kasutuselevõtust alates pidevalt suurenenud kiiremas tempos kui SKT kasv, on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike. 2017. aastal kasvas ringluses olevate europangatähtede arv ligikaudu 5,9 protsenti ja väärtus umbes 4 protsenti. Praegu on ringluses rohkem kui 21 miljardit europangatähte koguväärtusega üle 1,1 triljoni euro.

Allolevas tabelis esitatakse poolaastaandmed avastatud võltsingute arvu kohta:

Ajavahemik

2015/I

2015/II

2016/I

2016/II

2017/I

2017/II

2018/I

Võltsingute arv

454 000

445 000

331 000

353 000

331 000

363 000

301 000

Jaotus nimiväärtuse järgi

Nimiväärtus

5

10

2050100200500

Protsendiline jaotus

1,20%

1,90%

23,80%

59,30%

10,90%

0,80%

2,10%

2018. aasta esimesel poolel:

  • võltsiti endiselt kõige enam 20- ja 50-euroseid pangatähti. Nende nimiväärtuste võltsingud kokku moodustasid 83% kõigist võltsitud pangatähtedest;
  • avastati suurem osa (88,8%) võltsingutest euroala riikides. Ligikaudu 10,3% võltsitud pangatähtedest leiti euroalavälistes ELi liikmesriikides ning 0,9% võltsingutest tuvastati muudes maailma piirkondades.

Pangatähtede ehtsust tuleks kontrollida

Juba alates esimese seeria europangatähtede kasutuselevõtust on eurosüsteemi kuuluvad Euroopa Keskpank (EKP) ja euroala 19 riigi keskpangad soovitanud üldsusel olla tähelepanelik ja kontrollida kasutatavate pangatähtede ehtsust. Pangatähtede ehtsust on lihtne kontrollida.

Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada, nagu kirjeldatakse EKP veebilehe rubriigis «The €uro» ning eurosüsteemi riikide keskpankade veebilehtedel. Kahtluse korral tuleks pangatähte võrrelda mõne teise pangatähega, mille ehtsus on kindel. Kui leiab kinnitust, et tegu on võltsitud pangatähega, tuleks kehtivast korrast lähtudes võtta ühendust politseiga, oma riigi keskpangaga või oma pangaga. Eurosüsteem toetab õiguskaitseasutusi nende võitluses europangatähtede võltsimise vastu.

Eurosüsteem pakub mitmesugust teavet, et aidata võltsitud pangatähti ära tunda ning sularahakäitlejatel tagada, et sularahatöötluses kasutatavad seadmed suudavad võltsinguid usaldusväärselt tuvastada ja need ringlusest kõrvaldada.

Eurosüsteemil on kohustus kaitsta europangatähtede terviklikkust ja edendada pidevalt pangatähtede tootmise tehnoloogiat. Teise seeria europangatähtede kasutuselevõtt muudab pangatähed veelgi turvalisemaks ja aitab säilitada üldsuse silmis ühisraha usaldusväärsust.

2019. aasta esimesel poolel kavatseb eurosüsteem lasta korraga ringlusse teise seeria kaks viimast pangatähte, 100- ja 200-eurose pangatähe. Eurosüsteem viib läbi teabekampaania, et tutvustada üldsusele ja sularahakäitlejatele uusi pangatähti, millel on ka mitu uut turvaelementi. Eurosüsteem pakub tootjatele ja tarnijatele edaspidigi tuge sularahakäitluses kasutatavate seadmete ja autentimisseadmete kohandamisel uute pangatähtede kasutuselevõtuks.

Statistika Eestis

Eestis avastati 2018. aasta esimesel poolel 1159 võltsitud europangatähte, mida on 912 kupüüri rohkem kui 2017. aasta samal perioodil. Eestis registreeritud võltsingutest 356 tükki saadi kätte enne nende ringlusse sattumist ehk siis avastati kas läbiotsimiste käigus või postisaadetiste seast.

Enim mõjutas registreeritud võltsingute hulka üks juhtum, kus inimene müüs Itaalias oma auto maha. Hiljem Eestis selgus, et automüügist saadud raha hulgas oli 531 võltsitud 100-eurost. Seega registreeritigi Eestis esimesel poolaastal kõige rohkem 100-euroste ja 50-euroste pangatähtede võltsinguid – vastavalt 753 võltsingut ja 334 võltsingut. Samas kui seda üksikjuhtumit statistikas mitte arvestada, on Eestis ringlusest avastatud võltsingute hulk püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel.

Võltsitud euromünte avastati Eestis 20 protsenti vähem kui aasta varem ehk 39 korral.

Võttes arvesse ringluses olevate europangatähtede hulka, on võltsingute arv väike nii Eestis kui ka euroalas tervikuna. Täpsem ülevaade Eestis levitatud võltsitud eurodest on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kodulehel.

Eesti Pank juhib tähelepanu, et ehtsat pangatähte on võimalik igal inimesel ära tunda, kui kasutada lihtsaid võtteid pangatähe turvaelementide tuvastamiseks. Selleks tuleb rahatähte katsuda, vaadata ja kallutada ning kahtluse korral võrrelda mõne ehtsa pangatähega. Pangatähe turvaelemente ja nende tuvastamise viise on  kirjeldatud uute pangatähtede veebilehel. Võltsingukahtlusega pangatähe või mündiga tuleb pöörduda politseisse, kes määrab kahtlasele rahale ekspertiisi.

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Loe ka neid

Tagasi üles