Korteri ostmisel peaks tähelepanu pöörama ka sisekliimale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korterelamute renoveerimisel rikutakse sageli tiheda soojustamise ja akende vahetusega ruumide loomulik ventilatsioon. Kuna kehv sisekliima võib mõjuda halvasti nii inimestele kui ka ehitisele, võiks taolistele asjadele enne elupinna müüki panekut või ostmist tähelepanu pöörata.
Mõnikord on kahjustused silmaga näha, kuid nii mõnelgi juhul on tegemist varjatud puudusega. Varjatud puudused aga tähendavad müüjale suurt riski, et ostja hakkab hiljem nõudma kahjude hüvitamist või ostuhinna alandamist, kui müüja neid puuduseid müügiprotsessi käigus ei ole avaldanud. Seega peaks elupinna müüja sellised puudused ja kindlasti ka nende põhjused likvideerima enne müügiga alustamist.
Pikemas perspektiivis suureneb vahe kvaliteetselt ja ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamutes asuvate korterite hindades. Teoreetiliselt võiks mõjutada seda eluruumi kasutusmugavus, kuid seda ostjad üldjuhul enne tehingu vormistamist ei tea.
Praktiliselt aga muutuvad määravaks kulud – ebakvaliteetselt rekonstrueeritud elamute majandamiskulud on lihtsalt vältimatult suuremad. Puudulikule energiasäästule lisanduvad puudulikult tehtud ehitustööde ümbertegemise või remondikulud.
Kui kahe naabermaja majandamiskulud erinevad näiteks 15 protsenti, siis säästlikumas majas asuvate korterite potentsiaalne müügihind peaks kulukamast majast samavõrra kõrgem olema.
Põhjalik kontroll
Millele peaks aga ostjad uue korteri valimisel seoses sisekliimaga tähelepanu pöörama?
Esiteks loomulikult sellele, milline tundub sisekliima eluruumis – kas see tundub liiga niiske või liiga kuiv. Teiseks tuleks kindlasti üle vaadata seinad ja akende ümbrused – kas seintel (eriti välisseinte ühenduskohad lae või põrandaga) paistab niiskuskahjustusi või hallitust (hallikad/sinakad laigud, värvi/tapeedi lahti pundumine).
Tasub vaadata kardinate taha, vajadusel astuda toolile, et vaadata kõrge kapi taga varjatud lae nurka jm. Kui eluruumidel on plastraamidega aknad, tasub kontrollida, kas akendel on olemas ka tuulutuspilud või mikrotuulutus. Nende puudumine võib tähendada akende peatset vahetust ja suhteliselt suurt ja ootamatut väljaminekut.
Eraldi tuleks tähelepanu pöörata sanitaarruumidele ja köögile ning piiluda varjatud kohtadesse (nt kraanikausikapi alla, vanni alla jm). Just varjatud kohtades kipub õhuvahetus olema kõige halvem ning sinna kogunenud niiskus on ainult abiks seente ja hallituste vohamisele.
Sanitaarruumides tuleks kontrollida, kas ventilatsiooniavad on ikka olemas ning kas need viivad korrektselt ventilatsioonilõõri. Päris tihti on juhtunud, et «euroremondi» käigus on ventilatsiooniavad kinni pandud või ehitatud teise kohta ilma, et õhk oleks korrektselt lõõri juhitud.
Küsi lisa
Viimase asjana tasub uurida korteriühistu juhatuselt, millised on korteriühistule võetud rahalised kohustused ning mida nende rahadega on tehtud. Seejuures tasub uurida, kas, kuidas ja mis kvaliteediga renoveerimistööd on teostatud.
Agaramad võivad isegi küsida ehitajate ja ehitusjärelevalve tegijate andmeid ning uurida sealt, milliseid probleeme tööde tegemisel esines. Kui kõik eelnev aga jätab veel kahtluseid õhku, on võimalik tellida arvamus mõnelt ekspertiisibüroolt.
Igal juhul tasub silmas pidada vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Enne uue kodu ostmist seda põhjalikult üle kontrollides väldid nii mõnegi probleemi ilmnemist hiljem.