Jõulukaunistustesse sobivad nii traat kui perepildid
21. detsember 2008, 15:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes jõuluajaks kuuske tuppa tuua ei taha, võib koduiluks kiiresti ja väikese vaevaga valmis meisterdada looduslikest materjalidest laua- ja seinaehteid.
Florist Jaak Tomson käis inspiratsiooni hankimas Saksamaa tipplilleseadja Gregor Lerchi kursustel ja õpetas uusi nippe kolmel koolituspäeval Seliste küla elanikele, kirjutab
.
Seliste külarahva osavate käte all valminud töid saab praegu näha sadamaparkla jõulutelgis, lisaks õpetab Tomson lilleseadet uuel aastal Jaaguranna Lillelaagris. Kursused hakkavad toimuma iga kuu ühel nädalavahetusel.
«Suur kulla ja karra vaimustus hakkab taanduma, pigem domineerivad seadetes mustvalged toonid ja looduslikud materjalid,» rääkis Tomson. «Oma küla inimestega tegime nii traditsioonilisi pärgi ja vanikuid kui traadist ja okstest seadeid.»
Esimese kompositsioonina õpetas Tomson tegema puukettale seatud lauakaunistust.
Meelepärasest puust saetakse välja toekas ketas, mille keskossa kinnitatakse ringselt tugevad 10-20 sentimeetri pikkused traadijupid.
Traatide külge seotakse tumedad bambusest tikud ja sõrestiku keskossa kinnitatakse tavalisest pehmest traadist pusa või pesa.
Läbi pesa asetatakse sõrestiku keskele peenike klaaskapsel veega, milles troonib üksik valge nelk ning soovi korral bambuspulga otsa seotud jõulukuulid. Traadipusa ehivad kuivatatud marjad, puuviljad, lilled ja samblatutid.
Teise kaunistuse valmistamine on veel lihtsam, tarvis läheb vaid traatvõrku ja veidi looduslikku materjali. 80x40 sentimeetri suurune traatvõrk peaks olema võrdlemisi tihe ja pehmest materjalist.
Peale suuremate lillepoodide võib võrku küsida ehituskauplustest. Kõige ilusam jääb Tomsoni sõnutsi vasevärviline elastne materjal, kuid tavalise võrgugi võib kuldse või mõnda muud tooni aerosoolvärviga üle pihustada.
Võrk painutatakse pikkupidi pooleks ja hakatakse sinna vahele laduma sobivasse pikkusesse lõigatud oksakesi.
Tomson kasutas seadete juures jugapuu- ja kontpuuoksi, kasetohtu, sammalt, niint ja peenikesteks ribadeks kammitud pilliroogu. Kui aluspõhi on kaetud, võib kaunistuseks lisada kuivatatud puuvilju, lilli või marju, kaneelipulgakesi, spiraaltraati vms.
Kui võrguvahe on täidetud, painutatakse võrk taas pikkupidi kokku ja kinnitatakse servad traadiga. Ümber sellise «paki» võib omakorda mähkida ilutraati või karda.
Eriti palju fantaasiat saab lennata lasta tuppa riputatava seade kaunistamisel: traatsõrestiku vahele võib panna kas või perekonnafotosid, komme, piparkooke ja kõikvõimalikke iluasju, õueseades kasutatavad asjad peavad muidugi niiskust kannatama.