Uurimus: eestimaalased ei tunne säästmisele kutsuvaid soodustusi

Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juht Piret Suitsu

FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti inimesed pole kuigi teadlikud erinevatest säästmisega seotud maksusoodustustest, selgus Swedbanki juures tegutseva eraisikute rahaasjade teabekeskuse tehtud uurimusest.

Eesti inimesed on üldiselt maksusoodustustest vähe informeeritud - ligi pooled vastanutest ei osanud nimetada ühtegi riiklikku inimeste säästukäitumist suunavat soodustust. Need, kes ise säästavad, teavad soodustustest mõnevõrra sagedamini, kuid pea kolm neljandikku neist inimestest, kel pole sääste, ei osanud nimetada ühtegi.

«Kõige sagedamini teati kodulaenu intresside maksusoodustust, mis pole küll otseselt suunatud raha säästmisele, vaid on abiks oma kodu soetajatele,» märkis teabekeskuse juht Piret Suitsu.

Ta tõi veel välja, et inimeste informeeritus sõltus paljuski haridusest, samuti mängis rolli vastajate rahvus, vanus ja sissetulek. «Eesti keelt kõnelevad 30-39 aasta vanused inimesed, kes töötavad juhtide või spetsialistidena ning teenivad keskmisest kõrgemat sissetulekut, olid erinevatest soodustustest sagedamini teadlikud. Eakad aga ei tea säästmisega seotud soodustusi tihti üldse – tervelt 69 protsenti neist ei osanud nimetada ühtegi kehtivatest soodustustest või ka riiklikku garantiid hoiustele.»

Suitsu hinnangul on vähene teadlikkus paljuski seotud tänase majandusolukorraga, kus inimesed panustavad säästmisel pigem lühiajaliselt puhvri loomisele ning ei mõtle kaugemale tulevikule. «Meie varasemate uuringute kohaselt mõtlevad eestimaalased rahaasjus üldse vähe ette, enamasti mitte üle aasta. Sama kehtib ka säästmise kohta – kui inimestel ongi võimalik raha kõrvale panna, tehakse seda reeglina hirmust ootamatuste ees, kogutakse mustadeks päevadeks. Pikaajalist planeeritud säästmist on Eestis vähe – osalt seepärast, et inimesed ei ole harjunud rahaasjus väga pikki plaane tegema, ent suuresti kindlasti ka seetõttu, et eestimaalaste võimekus säästa on kahjuks endiselt üsna madal.»

Suitsu lisas ka, et pikaajaline säästmine ja investeerimine eeldavad kas piisava algkapitali olemasolu või võimekust igakuiselt kõrvale panna alates 20-30 eurost – see aga pole tänases Eestis paljudele jõukohane.

Eesti Panga andmetel oli eestimaalastel septembrikuu seisuga hoiustel sääste 4566,6 miljoni euro ulatuses, sellest 49 protsenti on arvelduskontol ja 51 protsenti hoiustel. Täiendava kogumispensioni ehk kolmanda samba lepinguid omab ligikaudu 15 protsenti Eesti inimestest, investeeringuid aktsiates, väärtpaberites ja investeerimisfondides viis protsenti inimestest.

Toimetus ootab lugejate küsimusi
Saada
Tagasi üles
Back