Kas meie pensioniiga võiks kasvada automaatselt?

FOTO: Urmas Nemvalts

Üks värske sotsiaalsüsteemi uuringu koostajatest, Tallinna Ülikooli professor Lauri Leppik soovitab Eestil kaaluda kaaluda ühekordsete karmide otsuste kõrval hoopis isekohanduvaid pensionimudeleid, võttes eeskujuks Rootsi, Saksamaa, Jaapani või Soome kogemuse.

See tähendab näiteks, et kui inimesed elavad üha kauem, kuid sündide arv samal ajal ei suurene, tõuseb pensioniiga kindla valemi alusel automaatselt. Kui majanduses on kehvad ajad, tuleb arvestada ka automaatse pensionilangusega. Positiivsete stsenaariumide puhul oleks muidugi tulemused vastupidised.

Leppiku sõnul on automaatsetel kohandumismehhanismidel ühekordsete otsustega võrreldes mitu eelist.

«Kui lähtume otsustes ebatäpsetest prognoosidest, võivad neil olla oma mõjud – me ei saavuta eelarve tasakaalu või asetame mõnele põlvkonnale ebaproportsionaalselt suure koorma,» rääkis ta. «Automaatsed tasandusmehhanismid püüavad tasandada ebatäpsete prognooside ja sellest tulenevate ebatäpsete poliitiliste otsuste mõju.»

Teisalt tekib tema sõnul nii võimalus arutada tundlikud otsused läbi n-ö rahulikul ajal, mitte kriisiolukorras. Seeläbi tõuseks ka otsuste kvaliteet.

Samuti suhtutakse Leppiku hinnangul pensioniea tõstmisse, pensioni langetamisse või mõnda muusse valusasse otsusesse kergema südamega, kui see on läbi viidud varem paika pandud automaatsete mehhanismide toel.

Leppik analüüsis koos Praxise meeskonnaga läbi ka paar stsenaariumi, mis võib Eestit niisuguste mudelite kasutamise korral ees oodata. Näiteks üks variant on panna pensioniiga automaatselt sõltuma oodatava eluea muutusest. Sel puhul pakkus Leppik välja kaks võimalust – süsteem tagab, et pensionil oldavate aastate arv jääb endiseks või et keskmise pensionil oleku ja keskmise töötamise aja suhe jääb samaks.

Selgus, et esimesel puhul tõuseks Eesti pensioniiga 69 eluaastani, teisel aga 67,5 eluaastani – seda kõike võrreldes praeguse 63ga.

Ühe maailma parema variandina tõi Leppik välja Rootsis 1998. aastast kehtiva mudeli, kus pensionisüsteemi hinnatakse igal aastal ümber, kasutades nn tasakaaluindeksit. Kui selgub, et süsteemi kulud ületavad tulusid, langeb seal pension automaatselt – tänavu oli langus näiteks 4,3 protsenti.

Samas märkis Leppik, et igasuguste indeksite juures saab määravaks, milline metoodika, millised indikaatorid ja osakaalud aluseks võetakse, mistõttu on täpseid arvutusi raske teha.

Uuringut «Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutliku rahastamise võimalused» koostas Praxise ja Tallinna Ülikooli meeskond koostöös Eesti ja ka välismaiste ekspertidega ligi aasta aega. Vaadeldi ka ravi- ja töötuskindlustuse olukorda ning tehti ettepanekuid süsteemi parandamiseks.
 

Toimetus ootab lugejate küsimusi Saada küsimus

Populaarne

Tagasi üles