Plastakende buumi tuhinas tehtud vead on pannud hulga inimesi mõistma, et vanadel akendel ja nende korrastamisel on mitu eelist. Samas nõuab vanade akende korrastamine teadmisi ja ka aega.
Vanade akende taastamisel on eeliseid
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
10. november 2011, 08:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanade majade ja ka akende korrastamise teema on südameasjaks võtnud säästva renoveerimise infokeskus ehk lühendatult SRIK. Sel nädalal kutsus infokeskus kokku vanade akende korrastamisest huvitatud ja tegi neile kahepäevase koolituse – ühel päeval teooria ja teisel praktika.
Infokeskuse juhi, teoreetilise loengu pidanud Tarmo Elvisto sõnul on vanade asjade kordategemine jõudsalt populaarsust kogunud. «Plastaknad iseenesest ei ole probleem, kuid nende väärkasutus on küll,» märkis Elvisto ja lisas, et väärkasutusest tulenevaid probleeme näevad lisaks ajaloolastele ja muinsuskaitsjatele ka inimesed tänavalt.
«Rääkisime ka kümme aastat tagasi, et vanu aknaid tasub korda teha, aga olime siis justkui põrandaaluse sõnumi kandjad. Nüüd astuvad inimesed meile sisse ja küsivad, miks me rohkem ei räägi ja rohkem ei võitle nende plastakende vastu,» kirjeldas Elvisto SRIKi tegutsemisajal toimunud muutust. «Inimeste teadlikkus on palju tõusnud ja samuti on rohkem ametlikku kontrolli – näiteks miljööaladel tuleb akendevahetus omavalitsusega kooskõlastada. Palju seda viimast aga tehakse, on jälle omaette küsimus.»
Aga mis on siis vanade akende korrastamise eelised uute vastu vahetamise ees? Kuigi vana taastamine nõuab reeglina rohkem aega, on kindel, et vana akna korrastamise kasuks otsustades ei rikuta hoone stiili ja kui töö ise ära teha, on võimalik säästa ka raha.
Ühe olulise nüansina tõi Elvisto välja sellegi, et vanades majades pole ventilatsioonisüsteemi ning tihedate plastakende paigaldamise järel kaob ruumide loomulik õhuvahetus.
«Kui uus maja ehitatakse, siis projekteeritakse sinna ventilatsioonisüsteemid, vanadel majadel midagi sellist pole. Õhuvahetus on vanade majade puhul käinudki läbi akende. Sealt tuli värske õhk, mis on vajalik inimestele, niiskuse vähendamiseks ja ahjude tõmbamiseks. Pannes sellistele majadele ette tihedad aknad, tekitame tegelikult kuhja probleeme.»
Eelmise energiakriisi ajal tegid selliseid vigu paljud soomlased ja rootslased. «Hooned tehti siis energiasäästu pärast lihtsalt õhukindlaks ja õhuvahetus enam ei toiminud. Selle tagajärjel hakkasid sagenema hingamisteede haigused ja allergiad,» teadis Elvisto.
Vana akna korrastamine on aga aega ja teadmisi nõudev töö. Töötoas praktilisi nõuandeid jaganud restauraator Kalle Kase rõhutas, et enne töödega alustamist peaks kindlasti läbi mõtlema, kui palju ja millised tööd näiteks puhkusenädalate sisse üldse mahuvad. Lisaks on vaja mitmeid tööriistu, mida saab tänapäeval ka näiteks laenutada. Kask tõi ühe olulise abivahendina välja kitilambi, mille abil saab klaasid raamide seest välja ilma suurema vaevata ja klaase lõhkumata.
Töid peaks alustama teadmiste kogumisega. Kui inimene on põhiliste tööde ja töövõtetega kursis, oskab ta paremini aega planeerida. Ka selleks, et üldse hinnata, kas on mõtet vana akent korrastada või on tark tellida tehasest uus, on tarvis teadmisi.