Kompostihunnik meelitab rotid õuele

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanapärnakas Linda Saks oma pead puulehtede põletamise ja prügimäele saatmisega ei vaeva, tema teeb neist komposti. Keskkonnaametnikudki vaatavad lahtisele kompostihunnikule soodsa pilguga, kui selles on vaid puulehed.
Vanapärnakas Linda Saks oma pead puulehtede põletamise ja prügimäele saatmisega ei vaeva, tema teeb neist komposti. Keskkonnaametnikudki vaatavad lahtisele kompostihunnikule soodsa pilguga, kui selles on vaid puulehed. Foto: Ants Liigus

Kütteperioodil Pärnuski eramupiirkondades pahatihti ninna tungiv kibe hais reedab, et ilmselt põletab keegi naabruses oma ahjus plastpakendeid.

See on märk, et inimesed ei käitle jäätmeid sugugi keskkonnasõbralikult. Teine viide koduste jäätmetega vale ümberkäimise kohta on kompostihunnikud. Tõepoolest, ikka ja jälle kõlavad ökoinimeste soovitused toidujäätmed prügikasti asemel kompostikuhja visata ja need nõuanded väärivad järgimist.

Paraku tuleb linnas kompostida rangete reeglite järgi, vastasel korral meelitavad toidupalad sügise tulles niigi inimeste naabriteks tükkivaid hiiri-rotte ja neist toituvaid rebaseid üha arvukamalt elumajade vahele.

Napisõnaline eeskiri

Ei Pärnu linna jäätmehooldus- ega avaliku korra eeskirjast leia praegu sõnagi sellest, et prahti ei tohi ahjus ega lõkkes põletada, kompostimisegagi seotu on reguleerimata.

Nüüd kavatseb linn viia jäätmehoolduseeskirja vastavusse jäätmeseadusega ja keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhid saatsid Pärnu linnale oma ettepanekud eelnõusse lisamiseks.

“Korraldatud jäätmeveo rakendamine tõi meedias esile probleemi, kus eramutes tekkivad jäätmed valdavalt põletatakse ja kompostitakse. Kahjuks puudub eelnõus mõlema käitlusviisi kohta üheselt mõistetav regulatsioon,” seisab linnavalitsusele saadetud kirjas. “On mõistlik eelnõusse lisada punktid, mis välistavad nii jäätmete avapõletuse kui põletamise küttekolletes. Samuti peab välistama toidujäätmete kompostimise lahtiselt, nende kompostimisel tuleb kasutada kinniseid kompostreid. Eelnõus toodud üldsõnaline nõue “et ei põhjustaks kahjurite teket” on ebapiisav.”

Keskkonnaameti kohalik jäätmete spetsialist Peeter Oja ütles, et varasematel aastatel on Pärnus vastavad valdkonnad olnud täpsemalt reguleeritud, kuid siis vaikselt eeskirjast kadunud. “Näiteks Tallinna ja teistegi omavalitsuste eeskirjas on selgelt öeldud, et jäätmete põletamine on keelatud,” sõnas ta.

Oja on seisukohal, et linnas ei tohiks mingit avapõletamist olla, isegi puulehti ei või lõkkes põletada, sest üldjuhul need ei põle, vaid tossavad, rääkimata igasugustest pakenditest. Ahjugi tohib jäätmetest panna vaid pappi ja paberit.

Lahtiselt tohiks linnas kompostida vaid puulehti, õunad tuleks juba kompostiks teha kinniselt nagu köögis tekkivad toidujäätmedki.

“Linnas 600ruutmeetrisel krundil kompostimine on igal juhul problemaatiline,” kinnitas Oja. “Toidule sobivad vaid kinnised kompostrid, muidu hakkavad linnud, rotid ja muud loomad seal kohe tegutsema.”

Nii peaks keskkonnaametnike hinnangul olema linna eeskirjas selgesti lahti kirjutatud, mis tingimustel ja milliseid jäätmeid tohib oma õues kompostida.

Õige nõudmine, raske kontrollida

Kahjureid tõrjuva Rentokil Eesti OÜ tegevjuhi Toomas Trei sõnutsi on keskkonnaametnikel õigus selles suhtes, et kompost ahvatleb närilisi. Seda eriti talvel, sest kompostihunnikud hoiavad soojust ja toiduvaru on rikkalik.

“Kus need närilised ikka talvel süüa saavad,” sõnas Trei. “Ka mul endal on suvilas lahtine kompost ja seal on hiireurge näha. Isegi linnusöögimajad soovitatakse paigutada majast eemale, et mitte närilisi ligi meelitada.”

Omaette küsimus oleks kontroll kompostimise reeglite järgimise üle. “Eestlased on kompostinud ju kogu aeg ja ega keskkonnaametnikud hakka käima majast majja, et küsida kompostihunniku kohta,” nentis Trei.

Korsten tahab puud ja ajalehte

Aastaid korstnapühkijana töötanud Eigo Lepp tõdes, et näeb oma töös alatasa, mismoodi inimesed prahti ahjus põletavad ja sellega oma küttekeha rikuvad.

“Ainult kuiva puud ja ajalehte tohib ahjus põletada,” rõhutas korstnapühkija. “Sa pead oma raha peale ikka tige olema, kui midagi muud ahju paned.”

Ahju rikuvad ajakirjad, läikivad reklaamlehed ja kõikvõimalikud pakendid.

Lepp märkis, et olukord on ajaga siiski paranenud. “See oli päris hull, mida inimesed veel paarkümmend aastat tagasi oma ahjudes põletasid,” lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles